2011

Oleme koos läbinud ühe kirju aasta, milles oli rõõmu ja rahutust, ootusi ja arenguid, uusi leide ja rahulolu tuntud asjade toimimisest. Me tundsime rõõmu oma vastilmunud mahukast „Raadi raamatust“, abistasime oma muuseumi vabatahtlikena, korraldasime mitmeid suurüritusi, ehitasime Raadile kauni paviljoni… aga ei jõudnud ära oodata otsust ERMi uue maja ehitamise kohta. Jälle. Ja see tegi murelikuks.

Seltsi liikmed kogunesid üldkoosolekuks Raadile
ERMi Sõprade Selts pidas oma üldkoosolekut 7. mail Raadil. Kohal oli sadakond seltsi liiget, kellest nii mõnedki olid koosolekule eelnenud talgupäevast saanud õhetavad põsed ja surisevad lihased. Hea tuju aga said kõik, sest koristasime oma valmiva paviljoni ümbrust, et jaanipäevalistel oleks mõnus siia kontserdile tulla. Ja tõesti kõlas jaanipäeval paviljonis muusika…
Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru kirjeldas seltsi liikmetele muuseumi uue hoone saagat alates aastast 2006 – see teekond on olnud raske ja emotsionaalne. Maailmas toimub muuseumide areng kahes suunas – üks on see suund, kus eeldatakse, et muuseum peab olema koguja-säilitaja, kuid väga ettevaatlikult suhtleb avalikkusega, teine suund eeldab, et muuseum peab suhtlema inimestega, aidates kogumise ja programmide kaudu inimestel osa saada tugeva väärtusbaasiga tagatud elust kultuurilises ja sotsiaalses mõttes. ERMi tee on olla avatud. Aga praegustes tingimustes muuseum ruumipuudusel oma potentsiaali täismahus rakendada ei saa.
Seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus luges ette üldkoosolekule saabunud tervitused seltsi liikmetelt Rootsis, Kanadas, Austraalias, Soomes ja Venemaal. Revisjonikomisjoni liige Toivo Sikka võttis kokku rahandusaasta, mille üldkoosolek tunnistas edukaks. Olime oma projektidega saanud planeeritud teabepäevadeks, suurüritusteks, muuseumile inventari ostuks ja kirjastustegevuseks üle 7000 euro. Kõik kavandatud üritused toimusid täismahus.
Nagu ikka oli koosoleku toimumise ajaks valmis saanud seltsi aastaraamatu Lee uus number, arvult siis juba seitsmeteistkümnes. Väljaande koostaja Sirje Madisson tänas autoreid, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kultuuriseltside Ühendust, kes järjekordselt kogumiku ilmale aitasid.
Üldkoosolekust osavõtjad andsid Tõnis Lukase ettepanekul seltsi juhatusele volitused kujunenud keerukas olukorras ERMi igati toetada.
Seltsi juhatusel oli kiire tööaasta
Juhatus käis aasta jooksul koos neli korda, aga kuna olukord oli pingeline ja otsuseid oli vaja kiiresti vastu võtta, siis suheldi palju meili teel. Koosolekutel kuulati ära seltsi sekretäri Sirje Madissoni aruanded tehtud töö kohta ning tehti ettepanekuid arenguteks. Juhatus kontrollis pidevalt rotundi ehituse kulgu ja otsustas toetada ehitamist seltsi omavahenditest 4221 euroga. Rotundi ehituse üldmaksumus oli 45 696 eurot, millest 41 475 saadi SEB Ida- Euroopa Võlakirjafondi osakute müügist ja selle hilisemast paigutamisest tähtajalisele hoiusele. Ehitustöid teostas soodsaima hinnapakkumise esitanud AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Lisaks tasus selts muinsuskaitse järelevalve teostamise eest firmale ARC Projekt OÜ 348 eurot ja 47 senti ning septembrikuus paviljoni paigaldatud elektri eest firmale Elravel OÜ 905 eurot ja 30 senti.
Seltsi juhatus osales aktiivselt aasta ühe tähtsama sündmuse, teatri „Vanemuine“ väikeses majas toimunud juuniküüditamise 70. aastapäevale pühendatud piduliku ettekandepäeva ettevalmistamises.
Üks olulisem ettevõtmine oli seltsi põhikirja uue redaktsiooni ettevalmistamine kinnitamiseks 2012. aasta üldkoosolekul.
Uued liikmed ja uued suhtluskanalid
 Aasta jooksul lisandus seltsi liikmeskonda üle 40 inimese Eestist ja Rootsist. Väga hea on koostöö meie seltsi tugiisikutega ka Kanadas ja Austraalias. Oleme püüdnud olla üksteise tegemistega kursis ja muidugi on üks olulisi suhtlusteemasid ERMi uus maja.
Tublilt aitab infovahetusele kaasa Eesti Rahva Muuseumi uus kodulehekülg, kus selts on kergesti leitav. Uus kodulehekülg avanes 2011. aasta septembris ja esimese kolme kuu jooksul käis seltsi tegemisi uurimas üle 1200 külastaja. Kõige enam loeti üldinfot seltsi kohta, uudiseid ja teavet liitumistingimuste kohta. Peab tõdema, et enamiku uusliikmeid saimegi kodulehe kaudu.
Seltsi Facebooki-kodu on igati arenev suhtlemis- ja infovahetuskoht. Virtuaalselt on meiega liitunud üle 700 inimese, kes siis omakorda meie uudiseid oma sõpradele jagavad. Nii seltsi kodulehte kui Facebooki lehekülge hoiab korras ja täiendab seltsi sekretär Sirje Madisson.
Teabepäevade temaatika oli seotud rahvariietega
Seoses läheneva laulu- ja tantsupeoga kasutasime ERMi asjatundlikkust autentse rahvakultuurialase materjali hoidja ja propageerijana. Teabepäevad kandsid pealkirja „Kuidas õigesti rahvariideid kanda – ERM õpetab“ ja nende käigus tutvustasime ka ERMi pedagoogilisi programme. 28. märtsil käisime oma programmiga Rakke Gümnaasiumis ja kultuurikeskuses ning 29. aprillil kutsusime huvilised Eesti Rahva Muuseumi. Tartus liitus meiega ka ammune koostööpartner MTÜ TuleLoo, kes aitas rahvariiete juurde rahvuslikke helmekeesid meisterdada. ERMi töötajatest jagasid teabepäevadel oma teadmisi teadurid- kuraatorid Ellen Värv ja Reet Piiri, peaarhivaar Tiina Tael ning giid-metoodik Virve Tuubel.
Selts tähistas juuniküüditamise 70. aastapäeva piduliku ettekandepäevaga
4. juunil kogunes majatäis rahvast üle Eesti teatri „Vanemuine“ väikesesse majja, et koos meenutada 1941. aasta traagilisi sündmusi. Kokkutulnuid tervitas Tartu linnapea Urmas Kruuse, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu liige Tõnis Lukas. Oma ettekannetes heitsid möödunule pilgu Eesti Memento juhatuse esimees Enn Tarto, ajaloolased Aadu Must ja Aigi Rahi-Tamm ning Palupera Põhikooli õpilane Hanna-Liisa Tamm. ERMi teadur Terje Anepaio tutvustas muuseumis valminud dokumentaalfilmi „Meie mäletame! Meie mälestame!“. Teatri fuajeesse oli ERMi Postimuuseum üles pannud Kaljola Saare erakogu materjalide põhjal valminud näituse „Laagrikirjad“ ja ERMi näitusemajas avanes Sirje Madissoni koostatud raamatunäitus „Meie elu lugu:70 aastat juuniküüditamisest“. Kõik osavõtjad said sündmuse meenutuseks koju kaasa esindusliku voldiku ja seda jagus ka edaspidiseks kasutamiseks teabepäevadel koolides.
ERMi Sõprade Selts oli koos Eesti Memento Liidu, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kultuuriseltside Liiduga üks ürituse põhikorraldajaid. Täname Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kultuurkapitali ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgruppi toetuse eest!
Vabaõhuüritused Raadil: vastlapäev, jaanipäev ja „Muuseum üheks päevaks“
8. märtsil võõrustasime koos ERMi meeskonnaga Raadil vastlapäevalisi. Osavõtjaid oli umbes 150 ja koolidele olid ette nähtud eriprogrammid. Lapsed said valmistada vastlavurri, kada ajada, köieveos jõudu proovida ja muidugi liugu lasta. Mõnusat päeva jäi lisaks pannkoogimaitsele meenutama tööleht, mis kinnistas päeval omandatud vastlapäeva-teadmisi.
23. juunil oli seltsi korraldada Tartu linna jaaniõhtu. Kuna võidupüha paraad toimus seekord Tartu kesklinnas, siis loomulikult tegutses seal ka Kaitseliidu Tartu malev – meie hea abiline võidupäeva/jaanipäeva tähistamisel. Seega pidime oma jõududega hakkama saama ning kui meenutada, et Raadil lustis umbes 8000 inimest, siis see meil ka õnnestus. Programm kestis kella kuuest õhtul kella üheni öösel ja seal oli kuulamist-vaatamist-tegutsemist igale eale. Lapsed said hüpata batuudil, sõita elektriautodega, veereda ringi zorb-pallis, teha näomaalinguid ning osaleda orienteerumismängus. Kontsertprogrammis esinesid ansamblid Puulpäiv, Paddy´s, Blue Deja Vu ning tantsuõhtut sisustas pereansambel Kirss `N` Garden. Kell 21, nagu meil juba traditsiooniks saanud, süütasid Kaitseliidu Tartu maleva esindajad võidutulest Tartu linna jaanitule ning pidulistele soovis mõnusat õhtut Tartu abilinnapea Tiia Teppan. Ettevõtmist toetasid Tartu linn, Tartu vald ja Eesti Rahva Muuseum.
18. septembril kutsus ERM huvilisi Raadile, et koos teha valmis Muuseum Üheks Päevaks, kus kõigil oleks võimalus näidata neile olulisi esemeid ja jutustada nende esemetega seotud lugusid. Vaiko Eplik näitas oma pillikogu ja Tõnis Mägi oli kohal, et rääkida oma sõbrast J. Hermannist, üle 90-aastasest pianiinost. Kohal olid maakonnamuuseumid ja toidublogijad ning muusik Peeter Rebane pani arvuti abil laulma Eesti Rahva Muuseumi vaibad. Üritust finantseeris Eesti Rahva Muuseum ja selts oli kaasas ühena korraldajatest.
Sündmused ERMI näitusemajas – emakeelepäev, raamatuesitlus ja auliikme juubel
Juba aastaid on emakeelepäeva korraldamine ERMis olnud seltsi kanda ja sama kaua on kestnud koostöö ka Tartu linna ja Tartu Kultuurkapitaliga, kes ürituse raames annavad üle Gustav Suitsu luulepreemia. 2011. aasta 14. märtsil pälvis selle Ene Mihkelson. Ettekannetega esinesid kultuuriuurija Madis Arukask, TÜ emeriitdotsent keeleteadlane Reet Kasik ja ERMi teadur-kuraator Vaike Reemann. Meeleoluka kontserdiga esines Tartu Üliõpilassegakoor ja Sirje Madisson oli kokku pannud raamatunäituse „Teerajaja. Villem Reiman 150“.
24. septembril esitles ERMi Sõprade Seltsi auliige skulptor Endel Taniloo oma elulooraamatut „Teekond muusa juurde“ ja sündmuse korraldamise võttis selts rõõmuga oma õlule. Raamatu tarmukas autor rääkis ka kividest ja kunstist, tutvustas oma tööde mininäitust, mängis suupilli ning sai ise muusikalisi tervitusi Taniloode mitmelt põlvkonnalt. Sõnavõttudega esinesid ERMi direktor Krista Aru, Tartu Kõrgema Kunstikooli prorektor Erika Pedak, Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja paljud teised.
28. oktoobril tähistati ERMis muuseumi kauaaegse legendaarse direktori Aleksei Petersoni 80. sünnipäeva. Seltsi sekretär Sirje Madisson oli auliikme auks avanud järjekordse raamatunäituse „Varaaidamees. Aleksei Peterson 80“. Jõudu juubilarile!
Raamatunäitusi sai kokku kuus
Lisaks juba mainitud näitustele, mis pühendatud juuniküüditamise 70. aastapäevale, Villem Reimanile ning seltsi auliikme Aleksei Petersoni 80 aasta juubelile, sai aasta jooksul valmis veel kolm näitust. Jaanuaris tähistasime etnoloog Jüri Linnuse 85. sünniaastapäeva ja aprillis toetasime näitusemajas avanenud rahvusvahelise näituse „Euroopa maitsed“ ERMi poolt kokku pandud osa, mis rääkis kartulist. Meie näitus sai pealkirjaks „Kartul – meie teine leib, aga mitte ainult“. Aasta lõpul pidasime meeles, et karismaatilise Tartu Ülikooli õppejõu ja keeleteadlase Paula Palmeose sünnist möödus 100 aastat ja avasime väljapaneku, mis kandis pealkirja „Mitä uutta kuuluu?“. Näituse avamisel 17. novembril meenutasid Paula Palmeost TÜ filosoofiateaduskonna soome-ugri osakonna juhataja Tõnu Seilenthal, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann. Näitusele andsid trükiseid, käsikirju, fotosid ja esemeid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikool.
Kõik aasta jooksul valminud näitused said valmida ainult tänu koostööle Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukoguga.
Vabatahtlike abi Raadi väravamajas ja inventariostud ürituste läbiviimiseks
2011.aastal tegime juunist septembrini Raadi väravamajas 20 tööpäeva – see oli muuseumile tuntav abi ja vabatahtlikele endile mõnus suhtlemiskogemus. Suur tänu!
Selts on väga tänulik Kohaliku omaalgatuse programmile, kes rahastas meie projekte ja tänu kellele saime 2011. aastal Raadile osta 3x6 m telgi ja ühe täiendava WC-boksi. Avalike ürituste korraldamisel on sellest suur abi – rendiraha jääb ju alles. Selts on ka varem ostnud Raadile laudu-pinke, telgi ja ühe WC-boksi.
Sõbrad käisid külas
3. septembril võtsime Tartus vastu 20 külalist Kotka linnast, Merekeskus Vellamo sõpra. Nende juht Sirkka Kotola kirjutas selle noore ühenduse tegemistest Lee 17. numbris. Kokkusaamine oli meeleolukas ja kogemuste vahetamine kulus marjaks ära.
Juba varem, 5.–8. juunini oli Eestimaad uudistamas käinud 30 kultuurihuvilist ühendusest Kuusakosken Kalevalaiset Naiset. Võtsime neid vastu ERMi näitusemajas ja Sirje Madisson pani kokku ringreisi Peipsiveere vanausuliste ja Lõuna-Eesti setode juurde.
Kultuurireisid Istanbuli ja Pihkvamaale, aasta kokkuvõtted Puurmani lossis
12.–15. maini käisime seltsiga eksootilises Istanbulis. Püha Irene kirik, Hagia Sophia, Sinine mošee, Topkapi palee, Theodosiuse tsisternid, laevasõit Kuldsarve lahel, keerlevate dervišite etendus ja veel miljon toredat elamust, mis lõid meie ümber muinasjutulise atmosfääri. Meie tore giid ja seltsi liige Ervin-Ahti Org kirjutab sellest ka käesolevas Lee numbris.
29. septembrist 1. oktoobrini rändasid seltsi liikmed sügisnostalgilisel Pihkvamaal. Kuna Irboska esmamainimisest möödub järgmisel aastal 1150 aastat, siis värvis, ehitas, restaureeris ja kaunistas kogu paikkond. Ka 500-aastane Mõla kirik, mille ümber on tunda mälestusi setode kunagistest tegemistest, nägi värske ja rõõmus välja. Kolm päeva täis kultuurilugu – kloostrid, mõisad, muuseumid ja mälestusmärgid. Ehedaima elamuse pakkus Miroži klooster Pihkvas, kus on säilinud unikaalsed freskod 12. sajandist.
16. detsembril kogunes üle 100 seltsi liikme aasta viimasele kokkusaamisele vastrestaureeritud ja jõuluehtes Puurmani lossi. Puurmani Gümnaasiumi õpilased olid ette valmistanud uhke jõuluprogrammi, giidide saatel sai tutvust teha mõisa ajalooga ja folklorist Mall Hiiemäe rääkis jõulupuu vanemast ajaloost. Koos seltsi juhatuse esimehe Tanel Linnusega meenutati möödunud teguderohket aastat.

Jõudu ja tervist kõigile sõpradele!
Eesti Rahva Muuseumile uus kodu!