Kirjasaatja meelespea

Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu määrus

ERMi korrespondentide võrgu ülesandeks on selle liikmete kaudu koguda teateid nii eesti ainelise kui ka vaimse vanavara kohta.
ERMi korrespondendiks võib olla iga sellest huvitatud ning kõlblik isik ERMi korrespondentide võrgu juhataja äranägemisel.
ERMi korrespondendid jagunevad: a) alalisteks korrespondentideks, b) teenelisteks korrespondentideks, c) aukorrespondentideks.
Teeneliseks korrespondendiks saab võrgu juhataja ettepanekul ja ERMi direktori kinnitusel võrgu liige, kes on vähemalt 7 aastat olnud võrgu kaastööliseks ning seejuures üles näidanud tarvilikku huvi ja hoolsust.
Aukorrespondendiks saab võrgu juhataja ettepanekul ja ERMi direktori kinnitusel korrespondent, kes vähemalt 15 aaastat on olnud võrgu liige ning oma kaastööga tähelepandavalt rikastanud eesti ainelise ja vaimse vanavara kogusid.
Erakorraliselt võib võrgu liiget ERMi direktori nõusolekul teeneliseks või aukorrespondendiks nimetada ka lühemaajalise kaastöö eest, kui see on määratud eelnevas.
Korrespondendid saavad ERMilt võrku kuulumise tõestusena liikmekaardi, teenelised ja aukorrespondendid peale selle vastava diplomi ning medali.
Korrespondendid pääsevad tasuta Eesti Rahva Muuseumis toimuvatele näitustele ja saavad omandada ERMi väljaandeid alandatud hinnaga.
Teenelised ja aukorrespondendid saavad ERMi aastaraamatu tasuta.
ERM annab korrespondentidele tehtud kaastöö tunnustusena oma äranägemise järgi tasuta mitmesuguseid ERMi väljaandeid.
ERM võib premeerida korrespondente eriliselt väärtusliku ja pikaajalise kaastöö eest.
Korrespondentide võrgu juhatajaks on ERMi direktori poolt selleks määratud muuseumiametnik.

Tööjuhis ERMi kirjasaatjatele

Kaastöö toimub peamiselt kahel viisil: 1) küsimuslehtedele vastamine; 2) iga-aastane teatmematerjali kogumise võistlus. Peale selle on kirjasaatjad kutsutud muuseumile saatma fotosid ning teatama huvipakkuvatest esemetest.

Küsimuslehtedele vastamine
Muuseum kogub jätkuvalt andmeid mitmesuguste etnograafiliste nähtuste kohta. Selleks saadetakse välja küsimuskavad juhendi ja tähtajaga, mis ajaks vastuseid soovime.

Töö vormistamine

Paber. Töö palume vormistada A4 formaadis (21 x 29 cm) paberile. Kuna materjalid lähevad köitmisele, tuleb jätta lehe sisemisest äärest 2,5 cm vabaks. Äärt palume jälgida ka siis, kui kirjutate pöördele. Leheküljed palume nummerdada. Tööd köita pole vaja, seda teeb muuseum.
Kirjutusvahend. Käsitsi on lubatud kirjutada sulepea, pastapliiatsi või tindipliiatsiga. Käsitsi kirjutatud tööde paljunduseksemplare me vastu ei võta. Võimaluse korral soovitame kirjutada arvutil või kirjutusmasinal. Masinal trükitud töö puhul soovime esimest eksemplari, läbi kopeerpaberi trükitut vastu ei võeta.
Vastuste vormistamist alustage isikuandmetega: ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, sotsiaalne päritolu, haridus, elukutse, elukoht.
Andmete päritolu. Töö algusesse märkige ka piirkond või koht, kust andmed pärinevad. Kohustuslik on märkida küla, alev või linn ning praegune vald ja maakond, soovitav on lisada talu ja kihelkond.
Vastused ühe küsimuskava piires tuleb kirjutada samas numbrijärjekorras, nagu need kavas esinevad. Ka eitavad vastused tuleb muuseumile teatada, sest nende kaudu on samuti võimalik määrata teatavate esemete või nähtuste levikualasid.
Vastuseid igale küsimuskavale ja -lehele tuleb alustada uuelt leheküljelt, st vastuseid kahele või enamale küsimuskavale pole soovitav kirjutada ühele ja samale lehele.
Vastused olgu täpsed ja usaldatavad. Selleks on tingimata vaja, et korrespondent küsimuste puhul, mida ta vähem tunneb või milles kahtleb, päriks andmeid mitmelt kohapealselt isikult.
Kui andmed on saadud teistelt isikutelt, tuleb vastates alati ära märkida nende teadete andja nimi, vanus ja päritolu.
Vastustes on tarvilik eraldi ära täheldada, kas kirjeldatav ese või tegevus on praegu veel tarvitusel või tuntakse seda ainult mälestuste järgi varasemast ajast.
Esemete ja nende üksikosade kirjeldamisel tuleb tarvitada kõigepealt kohapealseid rahvaomaseid nimetusi, neid soovitavalt lainelise joonega [~~] alla tõmmates.
Soovitav on kirjeldusi täiendada jooniste ja fotodega. Joonistada võib alati, nii hästi kui keegi oskab, sest joonis teeb kirjelduse palju selgemaks. Sobivatest, tehniliselt headest fotodest teeb muuseum endale koopia juhul, kui Te soovite originaalfotot tagasi (vt ptk Fotod).
Teatavate huvitavate üksiknähtuste puhul on soovitav ka ära märkida isiku nimi ja aadress, kelle poole võib pöörduda lähemate järelepärimistega.
Kirjasaatjad on kutsutud ka omal algatusel saatma muuseumile kirjeldusi ning teateid mitmesugustes vanavarasse puutuvates küsimustes.

Võistlustööd

Alates 1958. a korraldab muuseum igal aastal teatmematerjali kogumise võistlusi eesmärgiga aktiviseerida teatmematerjali kogumist ning avardada teemaderingi. Võistlus kuulutatakse välja kirjasaatjate päeval ja sügisel ajakirjanduses.

Tähtaeg
Traditsiooniliselt on tööde esitamise tähtajaks 1. august (postitamine kuupäev). Pärast 1. augustit laekunud tööd lähevad järgmise võistluse arvestusse.
Temaatika
Tavaliselt on üks või kaks põhiteemat, mille määrab muuseum ja mida aitavad lahti kirjutada spetsiaalsed küsimuskavad, ning vaba teema, mis annab võimaluse kirjutada teistel teemadel, mille kohta on kohapeal võimalik huvitavat materjali koguda.
Ka varasemate aastate põhiteemade tööd võistlevad järgnevatel aastatel vabateemalistega, näiteks 2001. a põhiteemat - suvitamist kajastavad tööd konkureerivad laekumisel 2002. a vabateemaliste töödega.
Eriti on oodatud mitmesugused etnograafilised käsitlused: elatusaladest (kaubandus, teenindus, põllundus, kalastus, karjakasvatus, mesindus jm), taluhoonetest ja elamusisustusest, liiklusvahenditest, käsitöölistest ja käsitöötehnikatest, rahvapärastest toitudest, rahvameditsiinist jm. Seesuguste etnograafiliste kirjelduste koostamisel on otstarbekas kasutada muuseumi poolt välja antud väga erineva temaatikaga käsimuslehti. Kui muuseumil vastav küsitlusleht puudub, tuleb kirjeldus koostada omal käel. Olemasolevaid küsimustikke on võimalik ERMist saada.
Materjali kogumine
Tõenäoliselt rajaneb Teie kogutud materjal isiklikel kogemustel või tuttavate mälestustel. Kui kasutate ka teiste mälestusi, siis tuleb ära märkida olulisemate teadeteandjate nimed (kui inimene soovib jääda anonüümseks, siis võib nime asendada soo nimetamisega: mees või naine), vanus, päritolu, elukutse.
Raamatuist, muudest trükistest ja arhiividest pärit andmeid ERMi arhiiv ei kogu.
Võistlustöö vormistamine
Vormistamises kehtivad samad nõuded, mis tavalistele küsimuslehtedele vastamise puhul. Kui töö koostamisel on abiks küsimusleht, siis palume vastata küsimuslehe kõigile küsimustele, minnes siduvalt ja loogiliselt üle ühelt küsimuselt teisele. Kui teatud küsimuse kohta on eitavad andmed, siis tuleb ka need fikseerida. Vastuste nummerdamine on soovitav, mitte kohustuslik. Kindlasti on Teil vastava teema kohta lisada midagi, mida me ei ole osanud küsida - kõik lisad ja märkused on teretulnud.
Anonüümsus
Soovi korral võite jääda anonüümseks. Sel juhul lisage kinnises ümbrikus oma kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, telefoninumber) ning varustage see pseudonüümi või märgusõnaga. Arhiivi jääb Teie töö sel juhul varjunimega. Teie andmed on kättesaadavad vaid kirjasaatjate võrgu juhendajale ning on vajalikud Teiega kontakti võtmisel ja kui töö on auhinnaline, siis tänukirja kirjutamisel.
Tööde hindamine
Võistlustöid hindab hindamistoimkond, kuhu kuuluvad ERMi teadusdirektor (esimees), teadussekretär, peaarhivaar, 1-2 teadurit. Töid hinnatakse eraldi põhiteema(de) ja vaba teema grupis. Mõlema grupi esimest kuut auhinnatut premeeritakse rahaliselt ning muuseumi väljaannetega. Þüriil on õigus materjali olemasolu korral välja anda mitu esimest, teist jne auhinda. Nõuetekohase materjali puudumisel võidakse mõni preemia jätta välja andmata. Võistlustööde tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval ning avaldatakse ERMi Sõprade Seltsi väljaandes "Lee" ja ajakirjanduses.
Kirjasaatjate päev
Kirjasaatjate päev toimub traditsiooniliselt mihklipäeval, 29. septembril (kui see langeb nädalavahetusele, siis sellele eelneval reedel).
Materjali kasutamine ja avaldamisõigus
Laekunud materjalid jäävad Eesti Rahva Muuseumi valdusesse, neid säilitatakse ERMi käsikirjalises arhiivis ja kasutatakse uurimistööde allikmaterjalidena, näituste ettevalmistamisel jm. Juhul, kui muuseum soovib Teie tööd tervikuna või osaliselt avaldada (näiteks kogumik "Kooliteed"), siis kooskõlastatakse see Teiega.

Fotod

Kaastööle lisatud või muuseumile saadetavaid fotosid palume paberile mitte kleepida, vaid saata lahtiselt.
Soovitame fotod nummerdada tagaküljel ja lisada andmed eraldi lehel, kus märkige ka, kas soovite fotosid tagasi või kingite need muuseumile.
Koopiad teeb muuseum, originaalfotod tagastatakse kirjasaatjate päeval või saadetakse hiljem postiga. Palume koopiaid ise mitte teha, samuti ei sobi paljundusaparaadiga tehtud fotokoopiad. Soovi korral saab foto saatja vastutasuks ühe koopia.
Kui Teie valduses on klaasnegatiive või teate mõne fotograafi taolisest kollektsioonist, siis teatage sellest muuseumile, ärge neid postiga saatke.
Albumis olevaid fotosid pole mõtet eraldada, vaid saatke kogu album: meid huvitavatest fotodest tehakse muuseumile koopia ja album originaalfotodega tagastatakse Teile.
Fotosid palume mitte rikkuda, st mitte augustada augurauaga, kirjaklambriga kokku lüüa, foto peale palume numbreid ja teksti mitte kirjutada, pildipoolele palume mitte kinnitada kleebisega numbreid jne.
Muuseum teeb Teie saadetud fotodest valiku. Muuseumile mittesobivad fotod tagastatakse Teile. Fotosid säilitatakse ERMi fotokogus (Fk).

Fotode legendeerimine
Iga foto kohta palume märkida pildistamise aja (kas või umbkaudse) ja kus ning kelle poolt on see üles võetud. Isikuid kujutavate ülesvõtete juurde palume märkida nende nimed, muude piltide kohta märkige tegevus, sündmus või eseme päritolu ja selgitav kirjeldus.

Legend paberil:

Väägvere pasunakoor. Keskel koorijuhataja David Otto Virkhaus. Foto O. Veber, u 1910
Enno talu rehielamu. Muhu, Iga küla. Foto Ilmari Manninen, 1923
Roela mõisa teenijad 1911. a. Vasakult paremale: pere köögitüdruk, proua toatüdruk, virtin (Ann Tomp), toatüdruk, pesutüdruk, abiköögitüdruk, tallipoiss, vahimees, teener. Foto teadmata.

Kui kirjutate legendi foto tagaküljele, siis palume seda teha pehme hariliku pliiatsiga. Legendeerimist alustage vähemalt 2 cm foto ülemisest servast.

Esemed

Kui Teil on esemeid, mis Teie meelest võiksid ERMi huvitada, saatke nende kohta teade. Kirjutage, kas soovite esemeid müüa või kinkida. Kui muuseum on Teie pakutavatest esemetest huvitatud, siis võetakse Teiega ühendust. Esemeid säilitatakse esemekogus (A-kogu).

Esemete legendeerimine
Esemed tuleb varustada vajalike andmetega:

eseme nimi ning selle kohapealne nimetus;
kogumise aeg (aasta, kuu, päev);
kellelt on ese saadud (nimi, sünniaasta või ligikaudne vanus, haridus, elukutse);
eseme päritolu andmed: kes on eseme valmistanud (nimi, sünniaasta või ligikaudne vanus, haridus, elukutse, päritolu, elukoht, kus omandas meistrioskused, näiteks rätsep, puusepp vm), kust ese on saadud või ostetud (linn, alev, kui on teada, siis ka kauplus);
eseme tegemise aeg või vanus;
eseme otstarve: milleks, millal ja kelle poolt kasutati. Kui ese on jäänud kasutusest ära, siis püüdke seletada, millal ja miks see toimus.

Materjali saatmine

Küsimuslehtede vastused ja võistlustööd palume saata tähtajaks Eesti Rahva Muuseumi aadressil:

Eesti Rahva Muuseum
Veski 32, 51014
Tartu

Kui Te kirjutate töö arvutis ja Teil on e-posti kasutamise võimalus, siis soovitame kaastöö saata aadressil: tiina.tael(at)erm.ee

ERMi arhiiv on avatud kõigile huvilistele. Materjalidega saab tutvuda kohapeal, neid koju ei laenutata.