Kirjasaatjate võrk

Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrk asutati direktor Ferdinand Linnuse initsiatiivil 1931. a sügisel. Selleks ajaks oli alus pandud muuseumi rikkalikule esemekogule, ent andmed kogutu kohta olid napid, mis tingis vajaduse neid täiendavalt kirjeldada. Võrgu liikmeteks paluti hakata maaharitlaskonnal, põllumeestel, käsitöölistel jt, kes kauem mingis kohas elanud ja kohalikku vanemat olukorda tunnevad. Kirjasaatjate ülesanne seisnes väljasaadetud küsimuskavadele võimalikult täpses ja usaldusväärses vastamises, andmete kogumiseks paluti küsitleda mitmeid küla vanemaid elanikke ja vastustes soovitati kasutada kodumurret. Asutamisaasta lõpus oli kirjas 241 korrespondenti, nendest enam kui pooled õpetajad, väiksema osa moodustasid põllumehed, käsitöölised, ametnikud, õpilased jt. Täna kuulub kirjasaatjate perre 717 kaastöölist nii Kodu-Eestist kui välismaalt. Väliseestlaste käest oleme saanud väärtuslikku materjali küsimustikule "Põgenemine kodumaalt. Esimene aastakümme paguluses" , millele loodame edaspidigi lisa saada.

Aja jooksul on välja kujunenud kolm peamist kaastöö vormi:

Koolide abi kasutatakse valdavalt etnograafiliste nähtuste paikkondliku leviku kindlaksmääramisel. Selleks koostatakse õpilastele lihtsamaid ankeedivormis küsimustikke. Eriti aktiivselt kasutati koolide abi 1960. aastatel, mil oldi ametis Balti ajaloolis-etnograafilise atlase ettevalmistamisega rahvarõivaste, maaharimise ja taluehituste teemadel.

Lagedi koolilapsed 8. ERMi kirjasaatjate päeval. Foto Arp Karm, 2000

Leisi koolilapsed 4. ERMi kirjasaatjate päeval. Foto Arp Karm, 1996
Kirjasaatjate töö seisneb peamiselt muuseumist saadetud küsimuslehtedele vastamises. Tänaseks on materjali kogutud ligi 250 küsimuslehele. Küsimustikke koostavad muuseumitöötajad ja etnograafiat õppivad üliõpilased, et saada värsket lisamaterjali käsilolevale uurimus- või seminaritööle.
1958. aastast hakati Jüri Linnuse algatusel korraldama etnograafilise teatmematerjali kogumise võistlusi, mis on kogutavat teemaderingi avardanud. Lisandunud on näiteks töölisolme, merenduse, metsamajanduse, raudteeteenistuse, Venemaa eesti asunduste jpm käsitlused.

Esimesele võistlusele saabus 44 autorilt 79 tööd, kokkuvõtteid tehti muuseumi 50. aastapäeval ning peapreemia pälvis Theodor Saare "Laevaehitus Kihnus". Kokku on senise 43 võistlusega laekunud 5285 tööd 231 612 leheküljel. Võitjateks on tulnud Aadu Toomessalu, Laura Pihlapuu, Elmar Savila, Theodor Varblane, Albert Seppel, Endel Rössler, Edgar Lilhein, Aadu Parnabas, Lembit Odres, Helle Kull, Vaike Hang, Edgar Oltjer, Paul Lall, Martin Orgus, Toivo Malling, Helve Tamvelius, Endel Kõusaar, Kaleph Jõulu, Hermann Hennoch, Heinrich Kruup, Hans Uba, Anatoli Põder, Astrid Puu, Johannes Eermann, Anna Rinne, Einvald Nõulik, Miia Jõgiaas, Artur Kergand, Raivo Kaik, Harri Kübar, Alfred Otstavel ja Erich Olesk.

I teatmematerjali kogumise võistlusel osalenud kirjasaatjad. Foto Hudo Rips, 1959

Mitmed kirjasaatjad arendavad oma uurimisteemad aastatepikkuseks tööks, näiteks Helle Kull kirjutas 9 mahukat tööd Põltsamaalt, Vaike Hang käsitles paarikümne aasta jooksul Tõstamaa kihelkonna kõikide külade taluehitusi ja eluolu, Manivald Jõgi südameasjaks on Lümanda valla ja Andres Tohtil Tori kihelkonna külade mineviku ja oleviku jäädvustamine.

1993. a tõi senisesse võistlemissüsteemi mõningaid muutusi: tähelepanu hakati pöörama ühele-kahele põhiteemale, mis kajastavad kaasaega või lähiminevikku. Keskse koha sai kodu ja pere temaatika. Võistlema kutsuti ka neid, kel kodu Eestis, kuid emakeel teine, samuti baltisakslasi ning väliseestlasi. Samas jätkub materjali kogumine kirjasaatjate valitud teemadel.

Lisaks teatmematerjali kogumisele on korrespondendid tõhusalt aidanud täiendada muuseumi eseme- ja fotokogu ning abistanud muuseumitöötajaid kogumismatkadel.

Teeneline korrespondent Ruut Rajasmaa ja kirjasaatjate võrgu juhendaja Hele-Mall Eisler. Foto Vello Kutsar, 1970

Olga Piirisild (paremal) ERMi töötajatele esemeid üle andmas. Foto Vello Kutsar, 1974

Korrespondentide tööd on siiani tehtud peamiselt tasuta. Parimate võistlustööde autoreid premeeritakse rahaliselt või muuseumi väljaannetega. Pideva ja eriti sisuka kaastöö eest tunnustab muuseum kirjasaatjat teenelise või aukorrespondendi nimetusega. Esimesed aukorrespondendi nimed omistati 1935. a. kuuele kaastöölisele. Aukorrespondendi nimetuse on pälvinud 28 ja teenelise korrespondendi 54 muuseumi kirjasaatjat.

Kui varem tehti korrespondentide töödest kokkuvõtteid muuseumi teaduskonverentsidel, siis 1993. aastast korraldatakse iga aasta mihklipäeval kirjasaatjate päevi, kus auhinnatakse paremaid, tutvustatakse muuseumi tegemisi ja järgmise aasta plaane ning kohtutakse sõpradega.

Kirjasaatjate abil on sündinud ja kasvanud muuseumi suurim käsikirjaline kogu - korrespondentide vastuste arhiiv (KV), kus on enam kui 1000 köidet. Korrespondentide ja koolide kaastööd muuseumi arhiivis ootavad uurijate avastusretki.

Kirjasaatja meelespea
Saada oma lugu veebi kaudu