Kuidas säilitada rahvarõivaid üle talve

Selle suve peod ja üritused on peetud. Käes on aeg panna rahvarõivad kappi või panipaika uut suve ootama. Järgnevalt mõningaid nõuandeid, millele tähelepanu pöörata, et järgmisel kevadel rahvarõivaid talvekorterist välja võttes ebameeldivad üllatused ees ei ootaks. Tähtsaim reegel rõivaesemete hoiustamisel on puhtus. Kõik esemed peavad olema puhtad, et vältida putukatest ja mustusest tingitud materjalikahjustusi. Vanu kangakiu sisse tunginud plekke pole enamasti võimalik hiljem eemaldada, seega tuleks nende väljasaamisega tegeleda võimalikult kohe. Siis on täpselt teada pleki põhjustaja, pealegi tulevad värsked plekid ükskõik milliselt materjalilt märksa kergemini ära kui vanad. Higiga määrdunud heledad esemed tõmbuvad pikaaegsel seismisel kollaseks ning kiu sisse imbunud higiplekke pole võimalik hiljem enam täielikult eemaldada. Ka riidekoid eelistavad kangast süüa eelkõige sealt, kus on higi-, toidu- või muud plekid.

SOE VESI JA HELL SUHTUMINE

Rõivaste pesemiseks tuleb kasutada materjalile sobivat pesuvahendit ja temperatuuri, pesuaine jäägid on vaja hoolikalt välja loputada. Villaste esemete pesemisel ja loputamisel tuleb jälgida, et ei oleks suuri veetemperatuuri kõikumisi, mis põhjustavad villa vanumist. Põlled ja tanud on soovitav vahetult enne kandmist vajadusel tärgeldada. Talveks kappi pandavatest esemetest on mõistlik tärgeldusaine välja pesta, et vältida kangakiu kahjustumist. Rahvarõivaesemeid pestakse alati käsitsi, ei kasutata pesumasinat, tsentrifuugi ega trummelkuivatit. Vaid nii saame rõivaid ja nende ilusaid tikandeid ja teisi kaunistusi võimalikult pika aega kaunina hoida. Ka väga tugev v äänamine ei ole tikanditele, piludele jne hea. Et vältida inetut väljavenimist, on soovitav esemed kuivama pannakas horisontaalselt või sobiva suurusega riidepuule riputatuna. Kui tikandid sisaldavad vasklitreid, on soovitav need pesemise ajaks eemaldada. Litrite sagedasel kokkupuutel pesuainetega kahjustub nende kaitsekiht, litrid tuhmuvad ning hakkavad oksüdeeruma, tekitades kangale plekke. Villased esemed, nt seelikud, pikk-kuued jne, mida on kodustes tingimustes raske pesta, võib viia keemilisse puhastusse. Vähekantud esemel piisab tolmu eemaldamiseks tuulutamisest ja harjamisest. Seelikutel tuleb lahti harutada ja puhtaks pesta allääre tood, mis käimisel määrdub ja ongi mõeldud seeliku alumise serva kaitseks mustuse eest. Esemete triikimisel tuleb jälgida triikraua temperatuuri sobivust kangaga, tikandeid triikida ainult pahemalt poolt, villaseid esemeid aurutada.

HOIUSTAMINE

Pestud ja viimistletud esemetel lasta enne kappi panekut korralikult kuivada, et vältida niiskusest tekkivat hallitust ja kopituslõhna. Samal põhjusel peavad ka rõivaste hoidmiseks mõeldud panipaigad asuma kuivades ruumides. Kuna tekstiilesemed on väga tundlikud valguse suhtes, peaksid nad olema päevavalguse eest kaitstud. Et vältida tolmu, valguse ja biokahjurite tekitatavaid kahjustusi, tuleks rõivaesemed pakendada. Kodustes tingimustes on parimaks materjaliks pestud puuvillasest kangast õmmeldud rõivakatted. Ajutiseks hoidmiseks sobivad ka kaubanduses müüdavad plastikust ja kilest rõivakotid, kuid pikaaegseks säilitamiseks on parem õhku läbilaskev materjal. Ka koid närivad parema meelega läbi õhukese kilekoti kui puuvillase kanga. Pottmütse, kabimütse, vormitud tanusid, kaabusid tuleb deformatsioonide vältimiseks hoida karpides. Raskete ülerõivaste (pikk-kuued, kasukad) kappi riputamiseks sobivad laiendatud õlgadega riidepuud (müügil kodutarvete kauplustes), käised ja särgid aga tuleb riputada vatiini ja kangaga polsterdatud riidepuule. Raskeid voldigruppe pikk-kuubedel on venimise ja rebenemise vältimiseks soovitav riidepuule toetada puuvillasest paelast õmmeldud trippidega. Seelikute riputamiseks õmmelda värvlile vähemalt neli riputusaasa, et kanga raskus oleks ühtlaselt jaotunud. Ainult külgedelt riputatud seelikud venivad inetult välja. Villaste rahvarõivaesemete juurde võib putukkahjurite peletamiseks panna riidekotikesi neile ebameeldivate tugevalõhnaliste kuivatatud taimedega, nt koirohi, maarjahein, lavendel, piparmünt, sookail, apelsinikoored, nelgiterad. Koisid peletavad ka villaste esemete hoiupaika pandud vatipadjad, mis on niisutatud lavendli-, nelgi- või nuluõliga. Kindlasti tuleks vähemalt korra talve jooksul panipaikades villased esemed üle vaadata ja viia õue või rõdule tuulduma. Sobivaim on seda teha hästi külma ja kuiva ilmaga. Kui olla hoolas ja veidi vaeva näha, saab kaunitest rahvarõivastest kaua rõõmu tunda ja need ehk järeltulijatelegi pärandada.

Laili Kuusma