Oma maja ajaloost

Muuseumile maja ehitamine on seisnud päevakorral Eesti Rahva Muuseumi tegevuse alguspäevist peale. On ju nõuetekohane hoone muuseumi tegevuse esmane eeldus. Muuseumi esimeses põhikirjaski kirjutati, et „oma ülesannete täitmiseks muretseb ühisus Muuseumi tarvis otstarbekohased ruumid“.

Muuseumimaja ehituse ettevalmistamiseks moodustati 1909. aastal spetsiaalne ehitustoimkond. Arvati, et maja on võimalik valmis ehitada 8000–10 000 rubla eest. Linnavolikogu võimaldas muuseumile ajutised ruumid Gildi tänav 8 asuvas majas, kus 1913. aastal avati kogud alaliseks vaatamiseks, iga päev kolmeks tunniks. Samal ajal jätkati oma maja ehitamise eeltöid, ent segastel aegadel jäid kavad vaid paberile. (vt. ERMi maja ehituse lugu 1909-1918)

Omariiklus tõi kaasa uued vajadused ja võimalused. Muuseumi juhatus otsis intensiivselt sobivaid ruume. Taotleti mitut maja Tartu linnas, ent edutult. 1922. aasta alguses anti Eesti Vabariigi valitsuse loal ERMi kasutusse vahepeal ülikooli valdusse läinud Raadi mõisa hoone, mis varem kuulus von Liphartidele. Veel samal aastal viidi etnograafilised kogud sinna üle. Juba 1923. aastal avati Raadil esialgne väljapanek, ulatuslikum ekspositsioon valmis 1927. aastaks. Raamatukogu ja kantselei jäid edasi Gildi tänavale, kuni nad 1924. aastal viidi üle Aia tänavale ostetud majja (praegune Eesti Kirjandusmuuseum).

Kui tekkis mõte Raadi mõisa muuseum rajada, toodi mitu kaalukat vastuargumenti – vaidlustati ruumide sobivus ja muuseumi asukoht. Leiti, et „Raadi mõisa hoone nõnda ehitatud on, et elumaja nõudeid täites vähemale kunstigaleriile asemeks sünnib. Sinna paigutatav muuseum ei tohi aga mingil tingimusel ERM olla, mis vastavat hoonet nõuab, vaid ainult ajalooline kunstimuuseum, mis stiililiselt ruumidega kokku käib.“

Ka ei peetud sobivaks rajada muuseumi nii kaugele ülikoolist ja kesklinnast, kuid muid võimalusi polnud. Nenditi, et „riigil sarnaseid summasid nõnda pea ei leidu, et Tartu muuseumi hoonet hakata ehitama, sellepärast tuleks muuseumil leppida Raadi mõisa hoonega tükil ajal“. Nii jäi Raadi mõisahoonesse Eesti Rahva Muuseum, koos hoonet ümbritseva pargikompleksiga kujunes mõisa keskusest aastatega populaarne tartlaste ja Tartu külaliste vaba aja veetmise koht.

Teises maailmasõjas jäi Raadi mõis varemetesse ning ümbruskond jäi aastakümneteks Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Muuseumi uueks asukohaks sai endine kohtuhoone Veski tänaval, lisandusid hoidlapinnad EELK Pauluse kirikus ja Sõbra tänaval EAÕK Püha Aleksandri kirikus. 1970.–1980. aastatel ja 1990. aastate algul oli muuseumis vaid üks näitusesaal, ruumipuudusel püsiekspositsiooni polnud.

Tartu linn andis 1993. aastal muuseumi valdusse endise raudteelaste klubi hoone Kuperjanovi tänaval. 1994. aasta kevadel avati põhjalikult remonditud hoones püsiväljapanek „Eesti. Maa, rahvas, kultuur". 1995. aasta sügiseks valmis ka näitusemaja teine korrus kolme saaliga ajutiste näituste jaoks.

Selleks ajaks oli taas laia kõlapinda leidnud mõte ehitada ERMile kaasaegne muuseumihoone. Eesti ühiskond tunnistas ka riigi tasandil ERMi uue maja vajalikkust. 1980. aastail ja 1990. aastate algul levis mõte taastada Eesti Rahva Muuseum Raadile. 1993. aastal otsustas kultuuri- ja haridusministeeriumi juhtimisel tegutsenud ERMi hoone asukohavaliku komisjon ehitada ERMi uus maja Tartu kesklinnas Toomemäe veerul asuvasse Liivi, Baeri, Näituse ja Veski tänava kvartalisse. Korraldati arhitektuurikonkurss ja Eesti Arhitektide Liidu koostatud žürii valis üle 30 konkureerinud töö seast välja Pärnu arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavandi „Põhja Konn“, mis sobis ERMile nii funktsionaalses, kunstilises kui ka ideoloogilises plaanis.

1996. aastal võeti Riigikogus vastu üksmeelne otsus Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta. Kuna ERMi uue maja ehituse algus venis, otsustati 2000. aastal alustada hädalahendusena Raadi mõisakompleksi lagunevate majandushoonete hoidlateks renoveerimist. ERMi rendilepingud Pauluse kiriku ja Püha Aleksandri kiriku kogudustega olid lõppemas ning muuseumil tuli kirikud vabastada, et nad saaksid täita oma tegelikku ülesannet. 2005. aastaks valmis Raadile kolm kaasaegse sisustusega hoidlat (hoidlapinda kokku 4400 m²), taastatud endises mõisamajandushoones (koos tõllakuuriga), moonakamajas ja jääkeldris. Lisaks on konserveeritud Raadi mõisa peahoone varemed ning antud  sellega võimalus leida mõisahoonele eesmärgistatud kasutust tulevikus. Paralleelselt on rajatud osa Raadi pargi haljastusest ja teedest ning vajalikud kommunikatsioonid ja piirdeaiad. 1996. aastast on ERMi Sõprade Selts korraldanud Raadil mihklipäeva, jüripäeva ja jaanipäeva üritusi.

Mingil juhul ei vähendanud Raadi hoidlate ehitus aga vajadust muuseumi uue hoone järele. Ka pärast Raadi hoidlate valmimist jäi suur osa ERMi ruumikitsikuse käes kannatavatest kogudest endiselt hoonetesse, mis ei vasta elementaarsetele säilitusnõuetele: endisesse kohtuhoonesse Veski tn 32 ja näitusemajja Kuperjanovi tn 9. Lisaks esemekogule on ERMis hoiul ka käsikirjade, jooniste, raamatu-, foto- ja filmikogu, kokku üle miljoni säiliku. Uut hoonet vajab muuseum ka teise põhiülesande täitmiseks – oma kogude eksponeerimiseks, praegu saab muuseum näitusemajas välja panna vaid kuni 2% oma kogudest.

2003. aastal otsustati ERMi uue hoone asukohaks Raadi ala. Aasta alguses pakkus Tartu linnapea ERMile krunti Raadi järve lõunakaldal, endise sõjaväe autobaasi territooriumil ning 2003. aasta juunis kohtunud kolm ekspertnõukogu - arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja muuseuminõukogu - langetasid ühise otsuse, rajada muuseumi uus hoone Raadile. Eksperdid leidsid, et Tartu linna poolt Raadil täiendava territooriumi üleandmine ERMile elavdab muuseumi terviklikku arengut, sest Raadile on võimalik rajada täiesti uus ja kaasaegne muuseum. ERMi uue hoone ehitusega saab alustada peale uue Eesti Kunstimuuseumi hoone valmimist 2005. aastal.

2004. aastal valmisid uue hoone ruumiplaneering ning ala ehitusgeoloogiline ja keskkonnauuring. 2004. aasta novembris kirjutati alla koostööprotokoll Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja ERMi vahel ning telliti uue hoone orienteeruv maksumuse kalkulatsioon. 2005. aastal kirjutati alla leping Eesti Arhitektide Liiduga Eesti Rahva Muuseumi uue hoone avaliku rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi korraldamiseks, mida rahastab Eesti Kultuurkapital.