Arengukava

STRATEEGILINE ARENGUKAVA 2008-2013

• KUTSUMUS JA KOHUSTUS

Eesti Rahva Muuseum (edaspidi ERM) on eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuri ja selle
arenguloo allikmaterjale koguv, säilitav, uuriv ja vahendav asutus, mille tegevus toetab eesti
rahvusliku identiteedi, eesti keele ja rahvuskultuuri püsimist, targa ja tasakaalustatud ühiskonna
arenemist ning kollektiivse mälu tugevnemist.

• TULEVIKUPILT

ERM on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud, tegus ja edukalt toimiv mäluasutus, kultuuri
põhiväärtuste järjepidevuse kandja, mis integreerib ühiskonda, toetab üksteisemõistmist,
koostööd ja dialoogi ning kannab vastutust rahvusliku kultuuripärandi säilimise ja kasutamise
eest.
ERM on vana ja väärikas, ent samal ajal optimistlikult tulevikku vaatav ja dünaamiline. ERM
väärtustab traditsioone, juhib ja suunab valdkonnasiseseid positiivseid arenguid. ERM oskab
kasutada uusi tehnoloogiaid kultuuripärandi senisest veelgi efektiivsemaks säilitamiseks ja
vahendamiseks avalikkusele.
ERM töötab koos teiste mälu- ja kultuuriasutustega Eestis ja maailmas, et aidata kaasa
kaasaegse demokraatliku ühiskonna arengule. ERM on kodanikujulge ja avatud eestluse kandja
ja hoidja. ERM on arvestatav partner, tulemustele orienteeritud hariduskeskus, usaldusväärne
teaduskeskus, köitev vabaajakeskus, nauditav töökeskkond. ERM on igas oma tegevuses
tunnustatud kompetentsikeskus.

• VÄÄRTUSED

Kompetentsus ja usaldusväärsus – ERMi pakutav teave on usaldusväärne. ERMi töötajad
väärtustavad professionaalsust kõigis oma tegemistes. Omavahelises suhtluses hinnatakse
kompetentsust ja koostööd.
Arenguvõimelisus – ERMi iseloomustab ajaga kaasas käimine. ERM on tulevikku vaatav,
perspektiivi pakkuv optimistlik organisatsioon. ERM on innovaatiliselt konservatiivne, hoides ja
väärtustades vana, kasutades kaasaegseid meetodeid ja vahendeid.
Mitmekülgsus – ERM seob ühtseks erinevad kompetentsitasandid, sisuliselt mitmekülgne
kooslus muudab muuseumi väga omanäoliseks. ERM koondab väga paljusid tegevusi, ERMil on
alati huvitav ja teistel on ERMis huvitav.
Ainulaadsus – ERM on eestluse hoidja. ERM kannab vastutust rahvuskultuuri elujõulisuse eest.
ERMi kogud on unikaalsed ja annavad ülevaate eesti rahvuse, eestimaalaste, kultuuri ja
ühiskonna arengust.
2

• STRATEEGILISED LÄHTEALUSED

Arengukava koostamise aluseks on kultuuriministri 12. septembri 2006. aasta käskkiri nr. 253.
Lisaks tugineb arengukava järgmistele strateegilistele dokumentidele:
o Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava 2007–2010;
o Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused;
o 21. sajandi Eesti muuseumid;
o Elukestva õppe strateegia aastateks 2005–2008;
o Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”;
o Eesti edu 2014. Vabariigi Valitsuse strateegiadokument;
o Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015;
o Noorsootöö strateegia 2006–2013;
o Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti
2007–2013”;
o Tartumaa arengustrateegia aastani 2014.

• LÄHIAJA RÕHUASETUSED

o Asutuse struktuuri korrastamine ja arendamine lähtuvalt arengukavast ja ERMi uuest
peahoonest.
o Töö uue peahoone ruumiprogrammiga: ruumide tsoneerimine, ruumikaartide
koostamine, tegevuste ja liikumiste logistika.
o Eesti ja soome-ugri rahvaste püsinäituse kontseptsiooni väljatöötamine.
o Kogude inventuuride lõpetamine.
o Kogude seisundiuuringute regulaarne dokumenteerimine ja andmebaasi loomine.
o ERMi 100. juubeliaasta väärikas tähistamine.
o Osalemine muuseumiaasta läbiviimises.
o Teadusteemade prioritiseerimine ja senisest tõhusam sidumine muuseumi üldarenguga.
o Vahetuvate näituste ja muuseumiõppe uute sihtgruppide leidmine, muuseumiõppe
seostamine põhi- ja täiendõppega.
o Digitaalse arhiveerimise poliitika ja strateegia väljatöötamine ja rakendamine.
o Audiovisuaalse arhiivi ja selle dokumenteerimise süstemaatiline arendamine, arhiivi
kasutamiskõlbulikkuse loomine.
o Kultuuriväärtuste digitaalse kättesaadavuse parandamine.
o Turundustegevuse sihipärane arendamine toote- ja ürituspõhisuse kaudu.
o Toimiva ja usaldusväärse koostöövõrgustiku arendamine Eestis ja rahvusvahelisel
tasandil.
o Rahvakultuuri nõustamiskeskuse arengukava väljatöötamine.
o ERMi ühiskondliku maine ja kaalukuse tõstmine.
o Raadi mõisakompleksi ja territooriumi arendamine, sh teemapargi idee väljatöötamine.
o ERMi haldussuutlikkuse parandamine ja majandusliku efektiivsuse (sh omatulu)
suurendamine.
o Fonoteegi korrastamine ja süstematiseerimine, selle kasutamiskõlbulikkuse loomine.
o Sise- ja väliskommunikatsiooni tõhustamine.
o Tallinna-suunalise sisulise töö arendamine.

• HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
• ORGANISATSIOONI TUGEVUSED:

o representatiivsed ja süstemaatilised eesti ja soome-ugri rahvaste kogud;
o kompetentne ja professionaalne personal, hea töökeskkond ja motiveeritus arenguks;
o traditsioonid ja järjepidevus muuseumi tegevuses, hea maine ja kindel positsioon
ühiskonnas;
o uued hoidlapinnad Raadil, näitusemaja hea asukoht Tartu linnas;
3
o erinevate muuseumitöö valdkondade mitmekesine sümbioos, ERM on kompetentsikeskus
mitmel alal;
o toimiv tugistruktuur – ERMi Sõprade Seltsil on suur liikmeskond ja pikaajaline ürituste
korraldamise kogemus; traditsioonidega ja ulatuslik kirjasaatjate võrk;
o väljundite mitmekesisus, sh. trükised, näitused, konverentsid, festivalid, koolitused,
muuseumiõppeprogrammid jm.;
o aktuaalseid sündmusi ning eesti kultuuri tutvustav eesti-, inglise-, vene- ja soomekeelne
veebileht.

• ORGANISATSIOONI NÕRKUSED:

o kvalifitseeritud tööjõu vähesus (eriti doktorikraadiga töötajate osas), mille põhjuseks on
muuhulgas muuseumitöötajate väike palk;
o halvasti toimiv sisekommunikatsioon, sh. siseinfo vähene levimine ja osakondade
omavahelise koostöö nõrkus;
o puudub pikaajaline planeerimine, millest tulenevalt tekib palju ootamatuid
tööülesandeid;
o muuseumihoonete ja -osakondade füüsiline hajutatus;
o hoidlate ja eksponeerimispindade säilitustingimuste ebastabiilsus;
o väheefektiivne ja süsteemitu rahvusvaheline koostöö;
o nõrk turundus, sh. turunduspoliitika puudumine;
o näituse- ja muuseumitöö pindade väiksus;
o vähene sidusus ühiskonnaga: ERM ei suuda piisavalt kaasa rääkida ühiskondlikes
protsessides. ERMi nähakse kitsalt traditsioonilist talupojakultuuri säilitava ja tutvustava
asutusena.

• VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED:

o ERMi uus peahoone;
o ERM on ühiskonnale oluline ja vajalik ning see vajalikkus väljendub muuhulgas riiklikes
investeeringutes;
o ERMi muuseumiõpe on tunnustatud ja hinnatud kui osa Eesti hariduspoliitikast;
o muuseumitöötajate kvalifikatsioon on väärtustatud, kokku on lepitud riiklikes
standardites;
o museoloogiaalase hariduse põhi- ja täiendõppe areng Eestis;
o Eesti ja Tartu turismi areng;
o muvi kasv muuseumide ja Eesti kultuuri vastu tervikuna;
o erasektori huvi ja tähelepanu kasv.

• VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD OHUD:

o ERMi uut peahoonet ei ehitata;
o poliitiline ja ühiskondlik toetus väheneb;
o ERMi ei kaasata strateegiliste otsuste (ERMi puudutavates küsimustes) tegemisse;
o haridus- ja teadusasutused ei käsitle muuseumi kui väärikat ja võrdväärset partnerit;
o majanduslikud võimalused kitsenevad ja kasvab mäluasutuste alarahastatus;
o massikultuur nõrgendab kollektiivse mälu ja rahvuskultuuri kandepinda ning tähendust;
o saastunud keskkond ohustab nii inimest kui ka esemelist kultuuri.

• PEAMISED SAAVUTUSED:

o mitmekesised, laiapõhjalised ja hästi süstematiseeritud kogud;
o rahvusvahelise komisjoni poolt evalveeritud teadus- ja arendustegevus (2002. aastal
hindele „hea/good”);
o püsiv, missioonitundega ja professionaalne kaader;
o tugev ühiskondlik sidusus (kirjasaatjate võrgustiku järjepidevus, ERMi Sõprade Seltsi
aktiivne toimimine);
o püsiv ja järjepidev kaasaegsetel meetoditel põhinev teadustöö;
4
o arenev säilitus- ja konserveerimistöö;
o polüfunktsionaalse näitusemaja saamine 1990. aastate alguses, millest on kujunenud
hinnatud näitustekeskus;
o Raadi kompleksi väljaehitamine ja rakendamine;
o muuseumi kui tunnustatud õppe- ja nõustamiskeskuse väljaarendamine;
o soome-ugri rahvaste kultuuri uuringute järjepidevus;
o traditsioonide elujõulisus ja muuseumi sisuline mitmekülgsus;
o ühiskondlik usaldus ja hea maine.

• STRATEEGILISED EESMÄRGID

EESMÄRK 1: ERM tõlgib, tõlgendab ja vahendab -eesti ja soome-ugri kultuuri. ERM
on ühiskonna sidususe hoidja ja järjepidevuse kandja.
Indikaatorid:
o 2008. a. jätkatakse tööd püsinäituse loomiseks, sh laiendatakse vastavalt
vajadustele püsinäituse töögrupi koosseisu, katsetatakse eskiisprojekti jm. 2009.
a. alguseks peaks olema valmis püsinäituse kontseptsioon.
o 2008. a. lõpuks on välja töötatud näituste strateegia ja poliitika (Eesti kultuuri
visualiseerimise pikaajaline kontseptsioon, erinevate aspektide läbimäng
praeguse püsinäituse ja vahetuvate näituste kaudu).
o 2008. a. toimub neli vahetuvat näitust ERMi kogude põhjal, jälgitakse vahetuvate
näituste selget seost uue püsinäituse kontseptsiooniga.
o Vahetuvate näituste kõrvale toodetakse mitmekesiseid ja erinevatele
sihtgruppidele suunatud praktilisi õppematerjale, ürituste- ja giidiprogramme
(meened, postkaardid jms.), 2008. a. vähemalt kolme näituse, aastaks 2013
kõigi suuremate näituste juurde.
o 2008. a. ja 2009 koostatakse vähemalt kolm virtuaalnäitust.
o Alustatakse välisriikidele suunatud Eesti kultuuri tutvustavate rändnäituste
ettevalmistamist: 2008. a. valmib eesti traditsioonilist rahvakunsti tutvustav
näitus, 2009. a. valmib eesti kultuuri tutvustav fotonäitus (2009. a. on olemas
vähemalt kolm teemalt ja esitluslaadilt erinevat näitust).
o 2008. a. rakendatakse Raadi näitusepind: Veetornis ja Jääkeldris, 2009. a.
rakendatakse näitusepinnana mõisahoone välisseinad.
o 2008 a. valmib soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustav rändnäitus eesti ja inglise
keeles.
EESMÄRK 2: ERM on rahvusvaheliselt tunnustatud ja usaldusväärne uurimiskeskus,
mille pealiin on etnoloogiaalane teadustöö.
Indikaatorid:
o Suurendatakse teaduspersonali arvu (2007. aastal 12 teadustöötajat, 2013. a.
minimaalselt 16).
o ERMi teadustöö on assotsieerunud Eesti ja rahvusvahelise teadussüsteemiga,
säilib ERMi kui teadus- ja arendusasutuse staatus vähemalt rahuldaval tasemel.
o Aastaks 2010 on välja arendatud 3–5 keskset tugevat uurimissuunda, sealhulgas
soome-ugri rahvaste kultuuride uurimine.
o Teadusosakonna allüksusena töötab aastaks 2010 2013 fundamentaalteadusega
tegelev Etnoloogia Instituut.
o 2007. a. on ERM ühe ETFi grandi vastutav täitja, 2009. a. vähemalt kahe.
o 2007. a. täidab ERM projekte kolmes riiklikus programmis, 2008.a neljas riiklikus
programmis.
o Ingliskeelne eelretsenseeritav ajakiri, mille üks asutajaid, väljaandjaid ja autoreid
on ERMi teaduskaader ilmub vähemalt kaks kord aastas.
5
o ERMi teaduskaader osaleb 2007. a. ühe sihtfinantseeritava teadusteema
täitmises, 2008. a kahe, 2010. aastaks on ERM vähemalt ühe sihtfinantseeritava
teadusteema juhtasutus;
o ERMi teaduspersonal on kaasatud 2007. a. kahe sihtfinantseeritava teadusteema
täitmisesse, aastaks 2010 on ERM ühe interdistsiplinaarse teadusteema
juhtasutus;
o 2008. a. osaleb teaduspersonal vähemalt kahes rahvusvahelises teadusprojektis.
o Doktorikraadiga teadustöötajate arv suureneb aastal 2008 kolmeni ja aastaks
2010 kuueni.
EESMÄRK 3: ERMi kogud on süstematiseeritud, tagatud on nende pikaajaline
säilimine, täiendamine, süsteemne läbitöötamine ning sihipärane ja hõlbus
kasutamine.
Indikaatorid:
o Rakendunud MuIS tagab muuseumile veebipõhise kasutajaliidesega
andmebaasi olemasolu 2008. a. lõpuks.
o Plaanipäraselt kulgev kogude digiteerimine ja seostamine andmebaasiga:
digiteeritud etnograafiliste jooniste kogu (22 331 joonist) seostamine
andmebaasiga 2008, esemekogudest 50% 2010. a. lõpuks; fotokogust 25%
2010. a. lõpuks.
o Museaalide säilivus on tagatud parandatud hoiutingimustega. Hetkel hoitakse
ligikaudu 10% museaalidest kaasaegsetele nõuetele vastavates tingimustes,
fotokogust vaid 1%. Uue peahoone valmimisel oleks kaasaegsetest tingimustes
hoiustatud suurem osa ERMi kogudest.
o 2008 valmib kogude ohuplaneering.
o Hiljemalt aastaks 2010 on komplekteeritud planeeritud tegevustele vastav
kompetentne kollektiiv.
o Aastatel 2008–2009 kaardistatakse välis-eesti kogukondade arhiivide ja
esemekogude seis, alustatakse kogumispoliitikast lähtuvaid ekspeditsioone
ning korjanduskampaaniaid sihtkohtadesse.
o ERMil on pidev adekvaatne ülevaade oma kogudest, selleks viiakse
süstemaatiliselt läbi inventuure: esemekogudest C-kogu, arhiivikogudest EJ, TA
ja EA 2007. a.; esemekogudest D-kogu 2008-2009; raamatukogu 2009-2010.;
arhiivikogud 2010. a.
o ERMi kogudes viiakse süstemaaliselt läbi seisundiuuringuid ning koostatakse
vastav andmebaas.
o Alates 2008. a. viiakse kord aastas läbi uurija/kasutaja rahulolu-uuringuid ning
tehakse neist töökorralduse parendamiseks vajalikud järeldused.
o Alates 2008. a. pööratakse täiendkoolituse vormis süstemaatilist tähelepanu
kogude- ja uurijasõbralikule teenindusele.
EESMÄRK 4: ERM on tunnustatud muuseumiõppekeskus. ERMi mitmekülgne
haridustegevus on ühiskonnale oluline ja vajalik.
Indikaatorid:
o ERMi muuseumiõppeprogrammid on välja töötatud aastaks 2008 ja esitatud
Haridus- ja Teadusministeeriumile hindamiseks hiljemalt aastal 2009.
o ERM on aastaks 2010 koolitusloaga haridus- ja nõustamiskeskus, millel on tihe
koostöö üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidega.
6
o ERM on välja kujundanud oma muuseumiõppe metoodilised alused: 2008. a.
kaardistatakse riiklikest õppekavadest lähtuvad vajadused ja koostatakse neile
vastavad õppematerjalid; 2009. a. on valminud metoodilised materjalid vastavalt
väljakujundatud suundadele ja riiklikule tellimusele.
o Muuseumiõppe viimine väljapoole muuseumiruume:2008 – katseline
rakendamine Eesti maakondades, 2009 – kava laiendamine naabermaadesse.
o Koostöövõrgu loomine teiste muuseumiõppekeskustega rahvusvahelisel tasandil:
2008 – otsitakse koostööpartnerid ja sõlmitakse esimesed koostöölepped; 2009 –
loodud on töötav muuseumiõppe võrgustik, mis võimaldab ka
muuseumipedagoogide vahetusi täiendõppe eesmärgil.
o ERM jätkab rahvakunstialase põhi- ja täiendõppe tegemist ERMi baasil vähemalt
kolme Eesti kõrgkooliga.
o ERMi baasil hakkab toimima metalli-, puidu- ja tekstiilikonservaatorite ning
näitusekorralduse ja disaini praktika vastava eriala tudengitele Tartu Kõrgemast
Kunstikoolist (alates aastast 2008 puiduerialal, 2009 tekstiil, 2010 metall).
o ERM kujuneb aastaks 2010 rahvakultuuri ja käsitöö täiendõppebaasiks
vastava eriala õpetajatele üldhariduskoolides ja õppejõududele kõrg- ning
kutsekoolides.
EESMÄRK 5: ERM on hästitoimiv organisatsioon. ERM on kuuldav ja nähtav üle kogu
Eesti. ERM kõnetab kõiki eestimaalasi ja väliskülalisi.
Indikaatorid:
o ERMi nõukogu on hästitöötav nõuandev organ, mis koguneb vähemalt kaks
korda aastas.
o ERM korraldab oma juubeliaasta ja osaleb Muuseumiaasta korraldamises.
o ERM annab välja oma ajalehte Värat vähemalt kaks korda aastas.
o ERMi meediapartnerite võrgustik on kujundatud 2009. aastaks.
o Operatiivset teavet jagava ERMi siselehe käivitamine 2008. aastast, uuele
peahoonele orienteeritud sisekommunikatsioonistrateegia valmib 2009. a.
o ERMi veebilehe kujundamine kakskeelseks suhtluskeskkonnaks 2008. a.
kujundatakse veebileht kolmekeelseks ning aastaks 2010 vähemalt neljakeelseks.
o Muuseumi toetavate võrgustike (ERMi Sõprade Selts, kirjasaatjate võrk)
järjepidevuse tagamine uute tegevuste ja liigete kaasabil (sõprade seltsi astub
igal aastal vähemalt 50 uut liiget vanuses 18–45, 2007. aastal on liikmeid 1110,
2010. aastal 1313).
o ERMi ja ERMi Sõprade Seltsi Tallinna esinduse arendamine 2008–2010.
o Uue koostöövõrgustiku „Pildisaatjate võrk” käivitamine 2008. a. ning selle
tegevuse kasvatamine ülemaaliseks 2009. aastaks (ERMi tegevust toetava noore
sõpruskonna loomine).
o ERMi esindaja osalemine kõigis ERMi tegevusega seotud ICOMi erialakomiteedes
või nõukogudes.
o Toimivate koostöösidemete arendamine samatüübiliste muuseumidega
naaberriikides (2008 – Leedu Vabariik, Rootsi Kuningriik; 2009 veel vähemalt
kolme riigiga).
o ERMi tegevuste ja võimaluste heategevusliku poole tulemuslik rakendamine:
2008. a. lisandub olemasolevale kahele partnerile samasuunaline partner lasteaia
või kooli näol.
o ERMi vahetuvate näituste varustamine võõrkeelsete tekstide ja näitust
laiendavate materjalidega (2009. aastaks kõik vahetatavad näitused).
7
EESMÄRK 6: Kaasaegne, avatud, sõbralik, hästi toimiva infrastruktuuriga jätkusuutlik
ERM on valmis kolima uude peahoonesse.
Indikaatorid:
o 2009. aastaks on ERM asutus ühiste väärtuste ja eesmärgipärastatud
tegevusega.
o Alates 2008. aastast rakendatakse ERMi ja struktuuriüksuste majandamisel
efektiivse kultuuriasutuse mudelit.
o Organisatsioonikultuuri ja püsivate töösuhete väärtustamiseks investeeritakse
plaanipäraselt töötajate täiendõppesse ja töökeskkonda.
o 2009. aastaks on turundusosakond vähemalt neljaliikmeline.
o Sise- ja väliskommunikatsiooni toimimismehhanismid töötatakse välja 2008–
2009, rahuldava tulemuseni jõutakse 2010. a.
o 2008. a. luuakse säilitusosakond ning töötatakse välja osakonna struktuur.
o Rahvakultuuri nõustamiskeskuse idee ja struktuur valmivad 2008. a., tööle
rakendatakse see 2009. a.
o Rakendatakse audiovisuaalne dokumenteerimise ja arhiveerimise poliitika ja
strateegia: 2008. a. viiakse läbi pilootprojekt, 2009. a. lõpetatakse
ettevalmistused keskuse käivitamiseks, tööle rakendatakse see 2010. a.
o 2008 arendatakse plaanipärast ERMi toote- ja meenearendust, mille plaan
hõlmab ka aastaid 2009–2011.
o 2008 jätkatakse Raadi teemapargi idee väljatöötamist, 2008. a. alustatakse
Raadi põhja- ja lõunapoolse piirkonna korrastamist.
o Vajaduste ja selge rahastamisskeemi olemasolul on aastaks 2010 kujundatud
ERMi konserveerimisüksus Lõuna-Eesti konserveerimiskeskuseks (puidu erialal
alates aastast 2008, 2009. a. lisandub keemiku ametikoht, 2010. paberi-, köiteja
fotokonservaator);
o ERMi struktuuri korrastamine kooskõlas uue peahoone eeldatavate vajaduste ja
nõudmistega on lõpetatud aastaks 2010;
o Tehakse kõik enesestsõltuv, et ERMi peahoone Raadil valmiks aastal 2011 ja
avataks aastal 2012.

• MEETMED

MEEDE 1: Säilitamise ja kogudega seotud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
Muuseumi kogumistegevuses lähtutakse 2006. aastal välja töötatud ja 2007. aastal
rakendatavast kogumispoliitikast. Muuseumile pakutavate museaalidega tutvuvad peavarahoidja
ja vastava valdkonna tundjad ning vastuvõtutoimkond.
Museaalide säilitamisel järgitakse alates 2007. a. senisest enam just ennetava säilitamise
printsiipe, eesmärgiga kujundada ERMi uue peahoone hoidlate säilitustingimused vastavaks
ennetava säilitamise ja ressursisäästlikkuse põhimõtetele. Hoidlates läbiviidavad
kliimatingimuste monitooringu ja integreeritud kahjuritõrje jälgimise tulemused sisestatakse
spetsiaalsesse andmebaasi alates aastast 2007 ning need saavad aluseks edasiste tegevuste ja
investeeringute planeerimisel.
2008. a. alustatakse konserveerimislabori baasil valdkonnapõhise eriala- ja täiendõppekeskuse
kujundamist.
Aastatel 2008–2009 töötatakse välja digitaalse arhiveerimise strateegia, mis rakendub 20010–
2011. Tõhustatakse museaalide digiteerimist, eesmärgiga muuta kogud avatumaks ja
külastajatele kättesaadavamaks. Alates 2007. a. pööratakse regulaarset tähelepanu uurijate
rahulolule, museaale puudutava andmestiku paremale kättesaadavusele, kogude mitmekesisele
tutvustamisele (kogudepõhised näitused, raamatusarjad jm.).
8
Olulisemad tegevused:
• Perioodil 2008–2010 kiirendatakse uute kogude registreerimist, digiteerimist, kirjeldamist
andmebaasis ning olemasolevate kogude retrospektiivset sisestamist.
• Tõhustatakse kogude digiteerimist – uurijatele kättesaadavamaks muutmist, kusjuures
kogude valikul järgitakse nn. enamkasutatavate kogude printsiipi.
• Rakendatakse kogude hoiustamist vastavalt ennetava säilitamise nõuetele
(hoiutingimuste loomine, süstematiseerimine, kliimamonitooring ja andmete analüüs
ning vastavalt sellele säilitusmeetmete rakendamine).
• Tõhustatakse kahjustunud museaalide järjepidevat konserveerimist (sh koopiate
valmistamist) vastavalt seisundiuuringute põhjal koostatud konserveerimiskavale.
• Vajaduse ja rahastamisskeemi olemasolul alustatakse konserveerimislabori kujundamist
Lõuna-Eesti konserveerimiskeskuseks aastatel 2010–2011.
• Inventuuride läbiviimine kujundatakse järjepidevaks ja tsükliliseks alates aastatest 2007–
2010.
• 2008. a. alustatakse arhiivimaterjalide plaanipärast digiteerimist; aastaks 2015 on
enimkasutatavad arhiivid digiteeritud ja uurijaile kättesaadavad veebipõhiselt.
• Kirjasaatjate võrgu kaardistamine teadlik ja asutuse vajadustest lähtuv laiendamine
2008–2010.
• Raamatukogu kasutamisvõimaluste avardamine ning raamatukogu lugejaskonna
laiendamine. Andmebaasi ESTER kasutuselevõtmine.
• Vastavate valdkondade spetsialistide aktiivne osalemine museaale kirjeldavate sõnastiketesauruste
koostamisel.
Uued algatused:
• Kogude süstemaatiliste seisundiuuringute korraldamine alates aastast 2008.
• Ohuplaneeringu lähtetingimuste koostamine.
• Sarja „Avatud fondid” algatamine (näitusel eksponeeritakse samatüübilisi esemeid, mida
ERMi kogus on sadu ja tuhandeid) alates 2008.
• Pildisaatjate võrgu tegevuse arendamine fotokogu plaanipäraseks ja ERMi vajadustest
lähtuvaks täiendamiseks 2008.
• Osalemine rändnäituste kontseptsiooni koostamisel ja selleks koopiate valmistamisel.
• ERMi postkaardialbumi koostamine ja kogudel põhineva populaarteadusliku
raamatusarja väljaandmine 2008–2010.
• Raamatukogu andmebaasi ESTER kasutuselevõtt.
• Välis-Eestis paiknevate esemekogude ja arhiivide kaardistamine, analüüsist lähtuvate
projektide algatamine ja neis osalemine 2008–2010.
• Konserveerimislabori võimaluste ja arengusoovide fikseerimine arengukontseptsiooni
väljatöötamine 2008. a., rakendamine 2009–2010.
• Säilitusstrateegia ja -poliitika väljatöötamine ja rakendamine 2008–2010.
• Fonoteegi korrastamine, süsteemi väljatöötamine, kasutamispoliitika kujundamine.
MEEDE 2: Teadusliku uurimustööga seotud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
ERMi teadustöö on järjepidev ja traditsioonidega ning see tagab ERMi väljaannete, näituste,
konverentside jms. usaldusväärse ja aktsepteeritava taseme.
Teadustöötajate uurimisteemad katavad ERMi tegevuse võtmevaldkondi ning tagatud on nende
väljundite mitmekesisus. Lähiaastatel pööratakse tähelepanu ERMi eesmärkidest lähtuvatele
interdistsiplinaarsetele uurimisprojektidele, rahvusvahelisele koostööle ja rakendus-, arendusning
fundamentaalteaduste tasakaalustatud arendamisele. Nimetatud lähenemise suurimaks
väljakutseks saab osalemine püsinäituste töögrupi töös ning fundamentaalteadusliku uurimistöö
jätkamine.
ERMi teadustöötajate kanda on ja jäävad mitmed erialakursused Eesti kõrgkoolides (Tartu
Kõrgem Kunstikool, Tartu Ülikool, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia jt).
9
Eesti Teadusfondi, sihtfinantseeritavate teadusteemade ja riiklike programmide projektide
täitmise kõrval on eesmärgiks osalemine rahvusvahelistes teadusprojektides etnoloogiaalase
uurimistöö keskusena. ERM jätkab noore teadlaskonna toetamist, pakkudes neile regulaarset
teaduslikku väljundit muuseumi trükistes ja kaastööd konverentsidel ning uurimisprojektides.
Olulisemad tegevused:
• ERMi teaduspoliitikast tulenev teadustöötajate tööülesannete korrastamine ja
täpsustamine (selgelt eristada teaduri ja teadur-kuraatori ametiülesanded ja vastav
tegevus) uute teadustöötajate konkursipõhine värbamine 2008–2010.
• Kõrgetasemelise uurimistöö tagamine muuseumile olulistes valdkondades (eesti
rahvakultuur (sh Eesti lähimineviku argielu), soome-ugri rahvaste kultuur, Eesti
kultuuriline mitmekesisus) ning nende arendamine rahvusvahelisele tasemele aastaks
2010.
• Osalemine grantides ja sihtfinantseeritavates teadusteemades ning muudes eesti või
rahvusvahelise taseme töörühmades või koostöövõrgustikes lähtuvalt muuseumis
püstitatud prioriteetidest.
• Teadustöö väljundite vormilise mitmekesisuse ja ilmumise regulaarsuse tagamine
(trükis, ettekanne, artikkel, CD, film, näitus jne.).
• Akadeemiline õpetamine kõrgkoolides, erialastel täienduskursustel jm., loengute
pidamine, juhendamine, oponeerimine.
• ERMi kogude teaduslik läbitöötamine.
• ERMi teaduspublikatsioonide eelretsenseeritavuse maksimaalne tagamine aastaks 2010.
• Teaduskonverentside regulaarne korraldamine: 2008. aastaks üks rahvusvahelise
tasemega teaduskonverents, 2010. a. kaks rahvusvahelist teaduskonverentsi.
Uued algatused:
• Järjepideva laiapõhjalise audiovisuaalse ja fotodokumenteerimise pilootprojekti
algatamine ja jätkamine.
• Püsinäitusel „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” kontseptide ja eksperimentide läbiviimine.
• Interdistsiplinaarse teadusprojekti (alepõletus) jätkamine ja uute algatamine.
• Rahvakultuuri nõustamiskeskuse idee läbitöötamine ja keskuse käivitamine 2008. aastal.
• Ettevalmistused etnoloogia instituudi loomiseks, vajaduste ja ressursside kaardistamine.
• ERMi andmekogumise metoodika hindamine ja planeerimine, sh kaasaja Eesti argielu
mitmekülgsele dokumenteerimisele suunatud välitööde läbiviimine koostöös Eesti
kõrgkoolidega.
• ERMi museoloogia-alasele enesetäiendamisele suunatud siseseminaride käivitamine ja
koordineerimine 2008-2009.
• ERMi teaduspublikatsioonide elektroonilise levi parandamine.
MEEDE 3: Muuseumiõppele ja harivatele programmidele keskendunud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
Meede keskendub erinevatele sotsiaalsetele sihtgruppidele suunatud tegevustele, eesmärgiga
tutvustada ja elavdada senisest aktiivsemalt ja atraktiivsemalt eesti ja soome-ugri rahvaste
kultuuri mõistmist ja tundmist mitmekesiste võimaluste ja meetodite abil (ekskursioonid,
aktiivõpe, loengud, töötoad, muuseumitunnid, seminarid, temaatilised programmid,
loomingulised mängud, etendused, üritused, infomaterjalid) kaudu. Meetme täitmisega on
seotud teadustöötajad, muuseumipedagoogid, giidid, ürituste ja programmide juhid.
Töökorralduslikuks raskuspunktiks lähiaastatel on senisest parem sihtrühmade tundmine,
koostöö, omavaheline koordineerimine ning muuseumiõppe viimine väljapoole muuseumi
(vabariigis ja vabariigist välja).
Olulisemad tegevused:
10
• Aastaplaanis kinnitatud traditsiooniliste ja temaatiliste ekskursioonide, töötubade,
programmide läbiviimine näitusemajas ja Raadil.
• Muuseumiõppe sihtrühmade tegelike ootuste ja vajaduste välja- selgitamine koostöös
turundusosakonnaga.
• Muuseumiõppega seotud metoodiliste abimaterjalide : töövihikud, töölehed,
värvimisraamat jms. kasutamine ja koostamine 2008-2013.
• Metoodiliste materjalide koostamine ja kirjastamine 2008–2013 vastavalt tegelikele
vajadustele.
• Käsitööalase rakendusliku õppebaasi arendamine – töötubade korraldamine.
• Andmebaasi koostamine koolidele vajalikust muuseumiõppest, muuseumiõppe
seostamine koolide õppekavadega koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
• Töö praktilise abi- ja nõuandekeskusena väikemuuseumidele, süsteemi väljatöötamine .
ja käivitamine 2008–2009.
• Rahvarõiva- ja käsitööalaste koolituste regulaarne korraldamine, sihtrühmade
laiendamine koostöös Rahvakunsti- ja Käsitööliidu, Rahvarõivakooliga jt.
• Giidiprogrammide senisest parem sidustamine ühiskonna vajaduste ja mäluasutuse
olemusega: ootuste ja vajaduste sidustamine 2008–2009.
• Erinevate kultuuride tundmist ergutavate loominguliste võistluste korraldamine
(joonistamise- ja jutuvõistlused jms.) lastele.
• Giidide ja muuseumipedagoogide osalemine vahetuvate näituste ja uue püsinäituse
töögrupis.
• Rahvakultuuri tutvustavate harivate ja meelelahutuslike pakettide väljatöötamine,
katsetamine ja juurutamine Raadil.
• Gümnaasiumidele suunatud temaatiliste programmi koostamine, katsetamine ja
juurutamine (EW-aeg, Nõuka-aeg) koostöös teadusosakonnaga.
• Tegevuste süstemaatiline analüüs ja hinnang lähtuvalt uue peahoone ja sellega
kaasneva territooriumi olemasolust 2008–2010.
Uued algatused:
• Uute programmide väljatöötamine ja käivitamine: töövõtted (2008);ERM 100 ja „Eesti
tüübid“ (2009).
• Audiovisuaalsete vahendite süstemaatiline kaasamine digiteeritud kasutuskoopiate abil.
• Muuseumiõppe viimine väljapoole muuseumi: rakendamine Eestis 2008. a., rakendamine
naaberriikides 2009–2010.
• Harivate meelelahutuslike pakettide katsetamine 2008. a. ja tutvustamine 2009. a.
Raadil.
• Muuseumiõppekavade esitamine Haridus- ja Teadusministeeriumile hindamiseks 2009.
a..
• Sihtgruppide ootuste ja vajaduste uuringute regulaarne korraldamine ja analüüs alates
2008.
• Muuseumikavade sidustamine põhikoolide, lasteasutuste jt. ootuste ja vajadustega
2008–2010.
• Ettevalmistustööd giidikooli käivitamiseks ERMi näituste baasil 2008–2009.
MEEDE 4: Näituste ja üritustega seotud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
Näitused ja üritustega seotud tegevused lähtuvad ERMi teadus- ja arendustegevuse
põhisuundadest. Näituste koostamisel jälgitakse näituste korraldamise juhendit, näituste
komisjoni poolt heakskiidetud aastakava ja koostöölepinguid.
Püsinäituse ja vahetuvate näituste kaudu toimub ERMi kogude jätkuv tõlgendamine ja
vahendamine ning maailma kultuurilise mitmekesisuse tutvustamine. Vahetuvate näituste
paremaks mõistmiseks laiendatakse neid giidiprogrammide, ürituste ja rakenduslike
materjalidega. Rändnäitusi ja koostööprojekte esitletakse mujal Eestis ja teistes riikides.
11
Vahetuvad näitused on sünkroniseeritud sidusrühmade tegevusega, Eesti ja kohalike
tähtsündmustega ning avalikkuse vajaduste ja nõudlusega. Vahetuvate näituste kavandamisel
jälgitakse tagasisidemehhanismide kaudu avalikkuse huvi ning näituste vastuvõttu.
Näitusetegevus on üks muuseumi olulisemaid peegeldus- ja kommunikatsioonivõimalusi
ühiskonnaga.
Olulisemad tegevused:
• Osalemine eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuri ja arengut tutvustava püsinäituse
visioonigrupi tegevuses; koostööpartnerite leidmine ja püsinäituse kontseptsiooni
väljatöötamine 2008–2009. Olemasolevate eksponeerimisvahendite (vitriinid, valgustus,
abivahendid jne.) ja tehnika uuendamine 2008–2011; tehnoloogiakoolituse ja
konsultatsioonide korraldamine.
• Püsinäituse „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” uuendamine, eksperimentaalbaasiks
arendamine 2008–2010.
• Püsinäituse „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” kaasajastamine (kalendriosa,
dokumentaalkaadrid, pilt tulevikust, virtuaalversioonid, multimeediarakendused).
• Koopiaesemete vajaduste kaardistamine ja valmistamisvõimaluste leidmine 2008-2010
(rändnäitusele ja uue püsinäitus tarbeks).
• ERMi vahetuvate näituste strateegia ja valikuprintsiipide koostamine (Eesti kultuuri
visualiseerimise pikaajalisem programm).
• Osalemine virtuaalnäituste arengukava ja strateegia koostamisel 2008–2009.
• ERMi välisnäituste (Eestis ja väljaspool) pikaajalise planeerimise rakendamine alates
2008.
• Näituste arutelude korraldamine ja juhtimine.
• Kujundus- ja disaini arengusuuna strateegia ja vajaduste pidev jälgimine.
• Ettevalmistustööd olulisemateks näitusteks lähitulevikus: Eesti Vabariik 90 – 2008. a.;
Eesti Rahva Muuseum 100 – 2009. a.; Eesti 20.–21. sajandi vahetusel – 2010. a.
• ERMi digistrateegia väljundi ja näitusekeskkonna vajaduste kirjeldamine.
• Näitusepaikade säilitustingimuste (valgus, kliima) monitooringu toetamine ja andmete
analüüs – vastavalt sellele ennetavate säilitusmeetmete rakendamine kujunduses.
• Külastajauuringute süstemaatiline korraldamine koostöös Tartu linna,
Kultuuriministeeriumi ja/või turismiarendusasutustega, andmete läbitöötamine.
• Paindlike meeskonnatöömudelite väljatöötamine ja rakendamine vahetuvate näituste
teostamisel – kaasaegse museoloogia ja näitusekorralduse praktika lõimimine 2008–
2013.
• Ühisürituste korraldamine ERMi Sõprade Seltsiga ning nende ürituste kandepinna
kasvatamine (jaanipäev, muuseumipäev jt).
• ERMi näitusemajas ja Raadil toimuvate ürituste (filmifestival Maailmafilm, filmiõhtud,
kontsertsarjad, perepäevad, esitlused, temaatilised üritused, vabaõhuüritus jm.) jätkuv
arendamine.
• ERMi näitustele ja tegevusele tähelepanu köitmine ürituste kaudu.
• Näituste pildiarhiivi koostamise algatamine ja toetamine.
Uued algatused:
• Püsinäituse „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” uute näituseosade avamine ja arendamine
eksperimentaalbaasiks, multimeediavahendite rakendamine 2008.
• Regulaarse näituseprogrammi arendamine Raadil (Jääkelder, Veetorn) ja sealsete
tehniliste võimaluste täiustamine – eksponeerimisvahendite paigaldus (riputussiinid,
liikuvad postamendid ja vitriinid) 2008–2009.
• Uue peahoone näitusetarvikute ja -vahendite vajaduse uuringud 2008–2011.
• Rändnäitustele vajalike eksponeerimisvahendite ja pakkematerjalide hankimine 2008 –
2009.
• ERMi virtuaalnäituste kujundamine ja veebipõhine avamine.
• ERMi Sõprade Seltsi uue üritusprogrammi (leivapäev, noortepäevad) toetamine.
12
• Uue peahoone ürituskorralduse vajaduste analüüs 2008–2009.
• Ürituskorralduse põhimõtete sõnastamine 2008.
• Näitusevõimaluste kaardistamine väljaspool ERMi 2008.
• Ülevaatlike rändnäituste koostamine: soome-ugri rahvaste kultuur 2008 (eesti ja inglise
keeles), eesti traditsioonilist rahvakunsti tutvustav näitus 2008. a. (eesti ja inglise
keeles); rannarootslaste fotorändnäitus 2008; eesti kultuuri tutvustav fotonäitus 2009. a.
.
MEEDE 5: Kommunikatsiooni ja koostöövõrgustikega seotud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
ERM on avatud institutsioon, mis väärtustab kollektiivse mälu terviklikkust, traditsioonide
tähenduslikkust, innovaatilist arengut, demokraatlikke väärtusi, professionaalsust koostöös ja
arengutes.
ERM töötab selle nimel, et suureneks ERMi tegevuse kandepind Eestis ja väljaspool Eestit, et
ERMil kujuneks tegus ja usaldusväärne koostööpartnerite võrgustik, oleks pikaajaliselt
planeeritud ja tulemuslik kommunikatsiooni- ja turundustegevus ning mõnusat töökeskkonda
soodustav sisekommunikatsioon.
Olulisemad tegevused:
• ERMi tähtsündmuste – näituste, ürituste, trükiste ilmumise jms. – toimumise ja
turunduse pikaajaline planeerimine (aastani 2013).
• Kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia väljatöötamine 2008.
• Meediakanalitest koostööpartnerite võrgustiku korrastamine ja lepingute sõlmimine
2008.
• ERMi veebilehest mitmekeelse suhtluskeskkonna kujundamine 2008–2009.
• Meediauuringute ja ERMi külastajate tagasiside uuringute koostamine, analüüs ja
planeerimine 2008–2011.
• ERMi tegevuse tutvustamine otsesuhtluses sihtgruppidega ja pidev osalemine Tartu ja
üle-eestilistel suurüritustel.
• ERMi trükiste ja ERMi tegevust populariseerivate väljaannete levitamispõhimõtete
koostamine ja rakendamine 2008–2010; ERMi veebipoe asutamine 2008; ERMi ajalehe
väljaandmine 2 korda aastas 2008–2011.
• Muuseumi tegevust toetavate võrgustike (ERMi Sõprade Selts, Kirjasaatjate võrk)
arendamine üle-Eestilise võrgustikuna 2008–2013.
• Vabatahtlike aktiivne kaasamine ERMi tegevusse 2008–2013.
• Koostöölepingute väljatöötamine ERMi lähedal seisvate institutsioonidega 2008–2011.
• Koostöötegevuse suurendamine naaberriikide etnograafia ja kultuurimuuseumidega
2008–2013.
• ERMi Sõprade Seltsi teabepäevade sisustamine ja tugipunktide igapäevase töö
korraldamine.
• Ühistegevuse arendamine välis-eesti kogukondadega 2008-2013.
Uued algatused:
• Kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine 2008.
• ERM 100 juubelikomisjoni ja Muuseumiaasta töörühma töö 2008–2009 a.
• Üle-eestilise Pildisaatjate võrgu arendamine 2008–2013 a.
• ERMi Tallinna esinduse asutamine 2008-2009 ja ERMi Sõprade Seltsi Tallinna tugipunkti
töö 2008-2013. a.
• ERMi tegevuse ja kogude populariseerimine meenete ja tootearenduse kaudu (koostöös
Eesti Käsitöö Liiduga, Tartu Kõrgem Kunstikooliga, Tartu Ülikooli Viljandi
Kultuuriakadeemiaga) 2008–2013 a.
• Raadil ühistegevuse arendamine 2008-2013;
13
• Sihtgruppidele (giidid, turismifirmad, omavalitsused jne) suunatud tegevuste
kujundamine ja pakkumine 2008–2013.
• Koostöölepingute väljatöötamine Eesti muuseumitega.
• Sügiskooli traditsiooni arendamine ülikoolitudengite ja ERMi vaheliste suhete
suurendamiseks 2008-2011.
• Meediakanalitest koostööpartnerite võrgustiku korrastamine ja lepingute sõlmimine–
2008 a.
• Sponsorite otsimine ja leidmine konkreetsete ürituste ja tegevuste tarbeks 2008 a.
• Teiste riikide (Vene, Soome, Läti, Rootsi, Saksamaa jt) etnograafiaalaste püsinäitustega
tutvumine.
• Osalemine Eesti tutvustavatel üritustel väljaspool Eestit 2008-2013 a.
MEEDE 6: Haldustegevused, sh investeeringutega seotud tegevused
Meetme lühikirjeldus:
ERMi haldustegevus, mille all mõistetakse muuseumi sisulise töö tugistruktuure, peab tagama
muuseumi töö efektiivse, kvaliteetse ja eesmärgipärase toimimise. ERM lähtub oma
haldustegevuses loodussäästlikust töökorraldusest, läbipaistvusest, materiaaltehniliste vahendite
koordineeritud kasutamisest ning selgetest tööülesannetest.
ERMi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peab vastama kaasaegsetele võimalustele ja
vahenditele ning olema süsteemipärane. ERMi raamatupidamine tagab asutuse sujuva
majandustegevuse, on aus, efektiivne ja vastab heale raamatupidamistavale. ERMi asjaajamine
on korrektne, sõbralik ja pidevalt arenev. Personalitöö kindlustab meeldiva töökeskkonna ja
töösuhete püsivuse.
Investeeringud keskenduvad Raadi piirkonna arendamisele lähtuvalt ERMi vajadustest, Veski ja
Kuperjanovi tänava majad hoitakse töökõlblikena kuni uue peahoone valmimiseni.
Olulisemad tegevused:
• ERMi uue peahoone valmimisega seotud ettevalmistustööde teostamine: uue ala krundi
kinnistamine, uue ala eskiisprojekti koostamine, territooriumi heakorratööde alustamine.
• Raadi piirkonna arendamine: 2008. a. ehitada juurdepääs Raadi järvele, Raadi järve
puhastamine ja kallaste heakorrastamine; 2009. aasta lõpuks korrastada Raadi lossist
põhja poole jääv piirkond ja renoveerida väravavahimaja;2011. aasta lõpuks korrastada
lõunapiirkond ja renoveerida viinaköök.
• Raadi projektide koostamine ja tellimine: 2008. a. väravavahimaja renoveerimisprojekti
läbivaatus ja täiendamine; Raadi järve puhastamise ja kallaste heakorrastusprojekt;
2008. a. viinaköögi renoveerimisprojekt.
• 2012. aastaks on korrastatud Raadi hoidlate ja uue peahoone vahele jääv piirkond Ning
sellel on avatud teemapargi I etapp.
• Teemapargi idee läbitöötamine 2008. a., kontseptsiooni esitamine 2009. a. ning
teemapargi rakendamine aastatel 2010-2012.
• Raadi hoidlate säilitustingimuste parandamine ja kliimatingimuste stabiilsuse
saavutamine (ventilatsiooni korrastamine).
• Veski tn maja, näitusemaja ja Raadi vahelise võrguühenduse stabiliseerimine 2008–
2012.
• WiFI võrgu arendamine Raadil ja näitusemajas 2008–2012.
• Ettevalmistustööd ERMi uue peahoone infotehnoloogilise aluse rajamiseks 2008–2011.
• ID-kaardi kasutamise ja rakendamise võimaluste arendamine 2008–2010.
• Elektroonilise dokumendihaldussüsteemi loomine ja rakendamine 2008-2011.
• Veebikülje, virtuaalnäituste, infopunktide idee arendamine etapiviisiliselt kuni aastani
2011.
• Digitaalarhiivinduse kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 2008–2011.
• Veski tänava hoone keldriruumide remont, puhkenurga ja tööruumide remont.
• Elektroonilise kassasüsteemi arendamine 2008-2009.
14
• ID-kaardi kasutamise ja rakendamise võimaluste loomine kõigile töötajatele 2008-2009.
• Struktuuriüksuste eelarvete koostamise ja analüüsi järjepidev kaasajastamine.
• Turundusprintsiipide rakendamine majandusliku efektiivsuse tagamiseks.
• Siseveebi pidev kasutamine.
• Halduskulude süstemaatiline kontrollimine ja sihipärane vähendamine.
• Elektroonilise dokumendihalduse loomine.
• ERMi ohuplaani vastuvõtmine 2008, täitmine ja täiustamine 2009-2012.
Uued algatused:
• ERMi uue peahoone ehituse ettevalmistustööde algatamine ja suunamine: uue krundi
kinnistustoimingute teostamine territooriumi puhastus- ja korrastustööde juhtimine
2008–2010.
• ERMi uue peahoone territooriumi logistiline läbitöötamine.
• Projektide koostamine mõisakompleksi jätkuvateks renoveerimistöödeks
(väravavahimaja, juurdepääs Raadi järvele 2008. a., Raadi pargi renoveerimise I etapp),
tööde alustamine 2007–2008; tööde jätkamine 2009–2010.
• Raadi hoidlate (IV järk) ventilatsioonisüsteemi parandamine 2008.
• Elektroonilise dokumendihaldussüsteemi loomine 2008. a., juurutamine ja arendamine
2009–2011.
• Mobiilsete töökohtade ja kaugtöövõimaluste loomine ERMi töötajatele 2008-2009.
• Multimeediavõimaluste loomine muuseumi näituste, ürituste ja programmide
mitmekesistamiseks 2009–2011.
• Töötajatele puhkeruumi loomine (Veski tn.) 2008. a.
• Turvasüsteemide täiustamine ja efektiivne rakendamine (Veski tn.) 2008. a.
• Finantstegevuse arutelude süstemaatiline korraldamine struktuuriüksustes.
• Projektidest, fondidest, sponsoritelt jm taotletavate toetuste efektiivsuse ja sihipärasuse
jälgimine, analüüs ja abistav suunamine.
• Halduskulude kontrollimine ja vähenedamine.

• ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

ERM jätkab efektiivse organisatsiooni ülesehitamist ja jätkusuutliku muuseumi väljaarendamist.
ERMi hakkavad iseloomustama ühised väärtused ja ühise eesmärgi tunnetus, väljakujunenud
organisatsioonikultuur, süsteemne infovahetus, materiaaltehniliste vahendite otstarbekas
kasutamine ning sujuv koostöö struktuuriüksuste vahel ja sees. ERM investeerib töötajate
heaolusse ning hoolitseb nende ametioskuste pideva arendamise eest. ERM viljeleb kaasaegset
juhtimiskultuuri. ERM peab oluliseks püsivaid töösuhteid, töötajate selge tulevikunägemuse
kujundamist ja konkurentsivõimelist palka. ERM jätkab oma töötajate vastutusvaldkondades
motiveerivate töötingimuste loomist ning peab vajalikuks töötajate arenguks soodsa keskkonna
loomist. ERM toetab oma organisatsioonikultuuriga demokraatlikke väärtusi, ühiskonna sidusust
ja koostöövõimet.
Olulisemad tegevused:
• ERMi osakondadevahelist tasakaalu tagav, ühiskonna vajadustest lähtuv arendamine.
• Sõna- ja hääleõigusega osalemine ERMi tegevust puudutavates nõukogude jt.
otsustusorganite töös.
• Sisekommunikatsiooni tõhustamine: üldkoosolekute korraldamine, juhatuse koosolekute
regulaarne toimumine, töötajate arenguvestlused vahetu juhi ja direktoriga.
• Selguse, korrektsuse ja operatiivsuse tagamine asjaajamises.
• Töötajate töölepingute ja ametijuhendite kaasajastamine ja täpsustamine.
• Struktuuri korrastamine ja käsuliinide jätkuv tõhustamine aastatel 2008–2010, sh.
aastate lõikes uute töökohtade loomine.
• Töökeskkonna riski- ja ohu-uuringute ning töötajate terviskontrolli regulaarne
korraldamine ja analüüs 2008–2013;
15
• Töö- ja puhketingimuste parandamine Veski tänaval, näitusemajas ja Raadil 2008.
• Töötervishoiust lähtuva kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine.
• Riskianalüüsi korraldamine.
• Tuleohutusõppuste korraldamine.
• Töötajate ametialaste kutseoskuste ja täiendõppe plaanijärgne korraldamine
(klienditeenindus, suhtlemine, esinemine, kutse- ja erialaoskused jms.).
• ERMi vajadustest lähtuvate jätkusuutlike algatuste toetamine.
• ERMi toetussüsteemide väljaarendamine (materiaalsed ja mittemateriaalsed).
• ERMi kollektiivi liitvate traditsioonide juurutamine.
• Uute töötajate värbamine avalike konkursside kaudu .
• Sponsortoetuste järjekindel otsimine ja leidmine 2008–2013.
LISA 1: TEGEVUSPLAAN AASTAKS 2008
LISA 2: ARENGUKAVA FINANTSPLAAN 2008–2011