Mõisa ajalugu

Raadi mõis, mis paiknes Tartu vahetus läheduses, paistis teiste hulgast silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtute poolest. Mõisaomanike von Liphartide mitmed põlvkonnad olid Tartu Ülikooli ja muude siinsete baltisaksa haritud ringkondade ning Peterburi aadli suhtluse olulised vahendajad. Raadi hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil tihedalt läviti nimekate muusikute ja kunstiinimestega. Raadi mõisa pargist olnud vaimustuses ka tsaar Paul I abikaasa Maria Fjodorovna.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul võib täheldada Eestis baltisaksa mõisakultuuri mandumist. Üheks põhjuseks oli ilmselt selle suhteline suletus. Ka Raadi mõisa puhul on see tendents märgatav: kadus endine stiilitunnetus, mille näiteks on lossi varasemat mittearvestav ulatuslik ümberehitus sajandivahetusel

Liphartid lahkusid Eestist Esimese maailmasõja ajal ja viisid hiljem väärtuslikuma osa oma kollektsioonist ära. Mõis läks Tartu Ülikooli omandusse. Aastatel 1922-1944 oli see Eesti Rahva Muuseumi käsutuses.

1940. aasta sügisel läks Raadi mõisa maadest üle 100 ha Nõukogude Liidu lennuvälja laiendamiseks, 1944. aastal süttis loss pommitamisel põlema.