Näitused

Muuseum näitab keelt

26.09.2011 - 08.01.2012

Millised on eesti keele murded? Kuidas kõlab eesti keel sakslase ja venelase suus? Milline on viipekeel ja kuidas kõlab viipekeeles „Põdra maja“? Millisel viisil ja mis vahendite abil on keelt eri aegadel üles tähendatud, milliste vahendite abil salvestatud?

Avatud: Narva Muuseumis
Kuraatorid: Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Kristel Rattus ja Tiit Sibul (Eesti Rahva Muuseum), rändnäituse produtsent Kristjan Raba (Eesti Rahva Muuseum)
Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo) ning  Margus Tamm ja Marko Raat
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital

Narvas tellige giidiprogramme tel. 359 9236, 359 9241.

Näitus oli avatud 18.5.2010 - 2.1.2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja 17.2 - 23.8.2011 AHHAA keskuses Vabaduse platsi ääres Tallinnas.

Keeletegu 2010 nominent ning haridus ja teadusministeeriumi eripreemia laureaat  koos ansambli Metsatöll eestikeelse laululoominguga ja Toomas Hendrik Ilvese  eestvõtmisel korraldatud Sõnausega.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on ka riigikeel. Eesti keel on samuti üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. On aga keeli, mis elavad vaid suhtluskeelena ja keeli, mis toimivad rahvusvaheliste ühendajatena. Mitte iga väikese kõnelejaskonnaga keel ei suuda täita kõiki tänapäevaseid funktsioone. Eesti keel õnneks suudab – selles keeles õpetatakse koolis ja ülikoolis, selles antakse välja nii ilu- kui teaduskirjandust, seda kasutavad suhtluses erinevad kultuurilised ja sotsiaalsed grupid.

Keel on nagu elusolend, mis pidevalt muutub ja teiseneb. Keel elab ainult suhtluses – selleks et ta olemas oleks, on vaja teda kasutada. Näitusel „Muuseum näitab keelt“  keskendutakse keele situatiivsele aspektile, ärgitatakse külastajaid katsetama keeleloomet ja keelega mängima.

Näitusel saab kuulata erinevaid eesti keele murdeid ja seda, kuidas kõlab eesti keel sakslase ja venelase suus. Saab teada, kuidas eesti keel on aegade jooksul muutunud ja milline on olnud eesti kirjakeele ajalugu. Saab uurida, kuidas tekivad vokaalid ning näha, kuidas on keelt eri aegadel üles tähendatud ja salvestatud. Saab vaadata, milline on viipekeel ja kuidas kõlab viipekeeles „Põdra maja“. Saab katsetada interaktiivset keelekaarti ja suhelda arvutiga. Saab sõnu teha ja kokku panna, seinale kirjutada, võõrsõnadele eestikeelseid vasteid mõelda ning muulgi moel keelega mängida.

Tagasi