Jõulud

Jõulud on suurimad pühad aastaringis.
Jõulud algasid toomapäeval ja kestsid kolmekuningapäeva (6. jaanuar) või nuudipäevani (7. jaanuar).

Toomapäeval, 21. detsembril alustati jõulutoitude ja -õlle valmistamist ning koristati kogu maja. Pühkmetest valmistati Tahma-Toomas, kes viidi naabrite ukse taha. Pidi hooles olema, et see sinu ukse taha ei satuks, sest kelle ukse taha mehike päeva loojangul jäi, ei saanud uskumuse kohaselt kogu järgmise aasta tolmust ja mustusest oma kodus lahti.

Jõuluõhtul, 24. detsembril, kui saunas käidud ja jõulutoidud - sealiha, verivorstid, kapsad ja õlu - laual, toodi jõulud (jõuluõled) tuppa. Õled jäid tuppa kuni pühade lõpuni, nende peal oli hea mängida, lugusid pajatada ja isegi magada. Ööseks jäeti toitu lauale, et ka esivanemate hinged saaksid suurtest pühadest osa. Jõululeib e jõuluorikas seisis kogu pühade aja laual.
Jõuluõhtu oli kõige püham õhtu. Usuti, et siis on liikvel nii head kui kurjad vaimud ning viimaste eest kaitseks tehti akende ja uste kohale maagilisi tõrjemärke. Neist liikvel olevatest vaimudest loodeti abi ka ennustamisel.

25.-28. detsembrini käidi kirikus, sageli sõideti kaugematele sugulastele külla.

Jõulupühad jätkusid vana-aastaõhtul, 31. detsembril. Aastavahetuse kombestik oli sageli sarnane jõulukombestikule - söödi samu toite, ennustati tulevikku. Kogu jõuluaja võisid kodusid külastada jõulusandid (loomaks või linnuks maskeeritud noored mehed), kelle tulek perre tõi õnne ning kellele jagati andeid - õunu, vorsti, õlut, pähkleid jm.

Uue aasta esimesel päeval ehk nääripäeval, 1. jaanuaril usuti, et kõik, mis sel päeval juhtub, mõjutab kogu järgnevat aastat. Kõige parem oli, kui esimesena juhtus vastu tulema noor mees, see tähendas õnne. Seepärast ei olnud naistel üldse soovitav sel päeval kodust välja minna.

Kolmekuningapäev 6. jaanuaril, mõnel pool nuudipäev 7. jaanuaril lõpetas jõulupühad. Noored poisid tegid õlgedest nuudid ja käisid perest perre, tõmbasid õlleankrutel punnid eest ja lõid nuutidega jõulud toast välja.