Tara

PÜSTANDAED

Vitstega ühendatud teibapaaride vahele najatati kaldu hirred ehk roikad. See aiatüüp oli tuntud kogu Põhja-Euroopa metsavööndis. Püstandaed (kurendisaed, roigasaed, tarasaed) ümbritses põlde ja heinamaid, oli vastupidav, kerge parandada ja hea kaitse kariloomade vastu.

Kurendusaed karjamaal. Käina khk, Käina vald, Jausa küla. 1960.

Püstandaia lihtsam variant on nn soeselgaed (antsaed, sõõruaed) – roikad najatati ristatud teibapaaridele.

Püstandaed oli Eestis üldine 20. sajandi alguseni, siis asendati see maja juures lippaia ning põllu- ja heinamaal okastraadiga.

Aia vastupidavus sõltus materjalist. Kõige vastupidavamaks peeti aeda, mille püstlatid olid kadakast, põiklatid (roikad) tugevast kuuse-, männi- või haavapuust, mis seoti kokku noorest kuusest vitstega. Sellist tara peeti peaaegu eluaegseks. Kadakas arvati olevat muudest materjalidest kuni viis korda vastupidavam.

Materjal

Püstlatid: 2 m pikkused kadaka-, kuuse- või aeglaselt kasvanud männi latid. Püstlatte pole vaja üleni koorida, piisab kui pikisuunas üks kooreriba maha lõigata. Täielikult tuleb ära koorida u 30 cm pikkune ots, mis lüüakse maasse.

Põiklatid ehk roikad: kuuse-, männi- või haavapuust. Võib kasutada lõhestamata kooritud tüvesid või lõhestatud poolikuid, viimasel juhul pole koorimine hädavajalik. Põiklati pikkus võib olla kuni 6 m, olenevalt soovitud kaldenurgast.

Vitsad: u 1,5 m pikkused kuuseoksad või noored võrsed. Vitsad lõhestatakse kaheks. Selleks kiilutakse kirvest oksa või võrse alumisest otsast alates aeglaselt allapoole, samal ajal oksapooli ettevaatlikult laiali vedades. Lõhestatud vitsu saab painduvamaks muuta vees leotades või tulel kuumutades.

Töötada on mugavam, kui vajalik materjal on enne aia ehitamist valmis töödeldud. 50 m pikkuse püstandaia jaoks läheb tarvis 100 põiklatti pikkusega 2–6 m, 100 püstlatti pikkusega u 2 m ja 150 lõhestatud vitsa pikkusega 1,5 m. Lisaks väike varu harjutamise ja viltuminemise jaoks.

Tööriistad: saag, kirves, nuga, raudkang.

Kuidas ehitada

1. Püstlatid lüüakse maasse paarikaupa, nende vahele peab jääma ruumi põiklattide jaoks. Alguses peaksid püstlattide otsad teineteisest veidi eemale vaatama, sest hilisem vitstega sidumine painutab neid niikuinii koomale. Latipaaride vahe on umbes 1 m.

2. Põiklatid seotakse püstlattide vahele kuusevitstega. Vits seotakse lõhestatud küljega vastu latti. Vitsa ladvaosa keeratakse ühe püstlati ümber ning siis punutakse ümber kahe lati tihe "kaheksa". Valmisseotud vits koputatakse kirvesilmaga tihedaks ja ülejäänud vitsaots lõigatakse maha. Esimeste vitste sidumine on raske, sest samal ajal tuleb püstlatte teineteisest eemale hoida. Kui püstlattide ülemised otsad lähevad risti, ei saa hiljem enam roikaid panna ega vitsu siduda. Seotud vitsale toetatakse üks või kaks roigast ülestikku. Iga püstlatipaari vahele seotakse kolm vitsa.

3. Kõigi teibapaaride vahele seotakse vitsad enam-vähem samale kõrgusele. Teisel ja kolmandale teibapaarile võib vitsad paika siduda niipea, kui nende alla tulevad roikad on paigas.

LATTAED

Teibapaaride vahele kinnitati rõhtsad latid. Lattaed (rõhtaed) nõudis vähem materjali kui püstand- või varbaed, sellega ümbritseti tavaliselt põllud ja karjamaad.

Vitstega seotud ja tugipuudega toestatud lattaed. Tänu tugipuudele pidas tara paremini vastu nii ajahambale kui ka kodu- ja metsloomade survele.

1930ndatel valminud lattaed. Ambla khk, Jäneda vald, Kõrveküla. 1967.

Materjal

Püstlatid: u 1,5 m pikkused kuuse- või männipostid, võimalusel kasuta männi lülipuidust poste, mis oma vaigurikkuse tõttu on mädanemise suhtes palju vastupidavamad kui maltspuit.
Rõhtlatid: 2–3 m pikkused kuuse- või männilatid
1,5 m pikkused kuusevitsad

Kooritud ja otsast teritatud püstlatid lüüakse paarikaupa 2–3 m vahedega maasse, latipaaride ümber seotakse vitsad nagu kirjeldatud püstandaia puhul. Iga latipaari vahele seotakse kolm vitsa. Rõhtlatid toetatakse otsi pidi vitstele.

 

VARBAED

Varbaed (pistandaed) on kolme rõhtlati vahele kuusevarbadest põimitud tihe aed, mis kaitseb köögivilja- ja õunaaeda loomade ja kanade eest.

Sarapuukeppidest kanaaed. Püha khk, Pihtla vald, Sauaru küla. 1959.

Materjal

Püstlatid: u. 1,5 m pikkused kuuse- või männipostid
Rõhtlatid: 2–3m pikkused kuuse- või männilatid
Põimimiseks u 1,5 m pikkuseid kuuseoksi.

U 1,5 m pikkused postid kaevatakse 2 m vahedega maasse, u 30–50 cm pikkuselt maa sisse. Nende külge kinnitatakse kuusevitste (või naeltega) kolm rõhtlatti. Rõhtlattide vahele põimitakse tihedalt peentest kuuseokstest aed. Põimimiseks võib kasutada ka muude puuliikide oksi – kaski, toomingaid vm, kuid nad peavad lühemat aega vastu kui kuuseoksad. Lehtpuuokstest põmitud taral võib kõrged ladvad soovi korral alles jätta, võib ka pealt ühtlaselt maha lõigata.

PILLIROOST AED

Taraehituseks saab kasutada ka pakse lattidele kinnitatud roomatte.

1960ndatel valminud pilliroost juurviljaaiatara. Põlvamaa, Järvesuu vald, Tonja küla.

Materjal

Pilliroogu valitakse vastavalt soovitud tara kõrgusele ja pikkusele. Tara jaoks võib ära kasutada lühema roo, mis katusekahludesse ei sobi.

Fotol kujutatud aia valmistamisel on pilliroost punutud paks matt kinnitatud traadiga aialattide külge.

SÕÕRD

Nii nimetati rinnakõrguselt pooleldi läbiraiutud ja ritta langetatud puudest (nt pajust, sarapuust) hekki alemaade ümber. 19. sajandi lõpul ei olnud see Eestis enam kuigi levinud, varasema leviku kohta puuduvad täpsed andmed. See sarnaneb Inglismaal siiani kasutuses oleva traditsioonilise hekiga, millega kaitstakse põlde ja heinamaid kariloomade eest.