Soojustus

Elamu nurgad toetati kividele, nii et maapinna ja alumise palgi vahele jäi vahe. Kui maja palgid olid vajunud, täideti vahe kivide ja saviga. Väljastpoolt on seina vastu sageli ehitatud madal mulla- või liivapink, mille sisse vahel segati linaluid. Seina alaosa savitati seestpoolt ära, et soojapidavust parandada.

Kivide ja alumise palgikorra vaheliseks niiskusisolatsiooniks ja katusel vihma kaitseks kasutati kasetohtu. Kasetohu valge pool pandi niiskust tekitava pinna poole, kas kivi vastu või mätaskatusel mätta vastu, sest ainult tohu valge pool on niiskuskindel.

Kasetoht vundamendi ja seinapalkide vahel.
Mooste vald, Kiviküla, Kuugemäe talu. 2003.

Tohtu kooriti kasvavatelt puudelt või juba langetatud kaskede pakkudelt. Kasvava puu koorimiseks sobis mai- või juunikuu, sest siis on koor laht ega hakka rebenema. Kõige paremini tuleb koor lahti 20–30 cm läbimõõduga puult. Liiga jämeda puu koor on korbatunud ja hakkab kergesti rebenema. Kooritud tohutükid pandi pressi alla, et nad kaardu ei kuivaks.

Seinte palgivahed ja tapid soojustati samblaga. Palgivahede täiteks sobib rabas kasvav turbasammal või männimetsas kasvav palusammal. Palusammalt on raskem korjata ja ta on prahine, seevastu rabast saab pika, pehme ja puhta sambla. Eriti pikk ja lopsakas sammal kasvab mätastel. Sammalt saab koguda igal aastaajal, välja arvatud talvel. Palgivahede toppeks kasutati niisket sammalt, eelnevalt seda ei kuivatatud.

Valmis seinte palgivahed savitati vanasti üle, et parandada soojapidavust ja et sein oleks sirgem.

Peale seinte soojustati samblaga ka laepealset. Kui lagi oli ümarpalkidest või pooleks lõhestatud palkidest, topiti palgivahed samblaga ja savitati üle nagu seinadki. Teise võimalusena kaeti laepealne samblaga, mis omakorda kaeti mulla- või savikihiga.

Veel kasutati lae soojustamiseks põhku, linaluid ja puulehti, mis kaeti liiva, mulla või saviga.

Rehielamu kambri sisevaade. Tahumata palkidest lagi, palgivahed on savitatud. Rõuge khk, Nursi vald. 1954.

TÄNAPÄEVANE ALTERNATIIV

Samblatopet on mineraalvilla alternatiivina ka tänapäeval katusealuse soojustusmaterjalina kasutatud.

Teise soojustusvõimalusena on ökoloogilise ehituse tehnoloogias katsetatud vähekvaliteetse lambavillaga, mis lõngaketramiseks ei sobi. Vill on vastupidav, hea soojapidavusega, pole tuleohtlik ning aitab reguleerida hoone niiskustaset. Soojustuseks kasutatakse jämedamat, pestud ja kraasitud villa, tuleohutuse tõstmiseks ja putukate tõrjeks lisatakse villa vahele booraksit. Villaga saab soojustada seinu ja katusealuste ruumide lagesid.

Soojustamine õlgede ja rooga

Nii ümar- kui tahutud palkseina soojustati väljastpoolt pilliroo või õlgedega. Roog asetati seinale kahe reana: alumine rida ladvad ülespoole, ülemine rida ladvad allapoole. Rookihi paksus oli 3–4 cm. Roog kinnitati seinale kolme põiklatiga. Probleemiks olid herilased, kes armastasid roo ja õlgede vahele pesa teha.

Elumaja otsasein on väljastpoolt õlgedega soojustatud. Juuru khk, Kuimetsa vald. 1959.

 Vihma kaitseks rooga kaetud sein. Muhu, Tusti küla. 1923.

Soojustamine laastude ja sindlitega

19. sajandi lõpul, kui Eestis levisid laiemalt laast- ja pilpakatused, hakati ka majaseinu laastudega katma.

TÄNAPÄEVASED ALTERNATIIVSED SOOJUSTUSMATERJALID

Linavill ja tihendusvilt

Linakiust puistevilla soojajuhtivus on klaas- ja kivivillaga samas suurusjärgus, aga tema tooraine on taastuv ja tootmise energiamahukus madalam.

Linavilt sobib palkmajade palgivahede tihendamiseks, parketi alusmaterjaliks, seinte, lagede ja katuse soojustuseks, välisseinte isolatsiooniks.

Pillirooplaat on keemiliste lisanditeta soojustus- ja heliisolatsioonimaterjal. Kuna pilliroog on seest õõnes, tagab ta hea isolatsiooni. Tuleohutust saab tõsta, immutades plaate savilahuses. Pillirooplaadi pind sobib nii savi- kui lubikrohviga krohvimiseks hästi. Rooplaatidega saab katta seinu, ehitada varjualuseid, aedu jm.

Ühekordseid roomatte on krohvimisalusena kasutatud sajandeid ja siseruumides on nad püsinud hästi. Roomatid sobivad krohvialuseks nii kivi- kui puitpindadel.

Kirjandus:

Tihase, Karl 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.
Habicht, Tamara 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst.
Kalamees, T. 2002/2003. Alternatiivseid soojustusmaterjale puitkarkasshoonetele. - Ehitaja käsiraamat. Koost. S. Kingsepp jt. Tallinn: Presshouse.
Madalik, A. 2002/2003. Rooplaadid ja roomatid. - Ehitaja käsiraamat. Koost. S. Kingsepp jt. Tallinn: Presshouse.
Kivisalu, K. 2001. Kohupiimamaja Emajõe ääres. - Kodukiri nr 10, kaseiinvärvi tegemise õpetus.
Hallik, A. 2003. Savi seina, ja tervis tuleb. - Maakodu nr 2, savikrohvi ja kaseiinvärvi tegemise õpetus.
Rand, J. 2003. Ökomaja väärtustab inimest ja loodust. - Maakodu nr 3.

Lingid:

Kauplus Majatohter

Muinsuskaitseameti restaureerimisnõuanded: puitmaja välislaudis

Muinsuskaitseameti restaureerimisnõuanded: puitmaja seinte tihendamine ja soojustamine

Muinsuskaitseameti restaureerimisnõuanded: vundament ja sokkel