Savi traditsioonilises ehituses

TAMPSAVISEIN

Kuigi saviehitus on Eestis tuntud olnud varemgi, levis see taluehitiste seas laiemalt 1920. aastatel asunikutalude ehitamise buumi ajal, mil ehituspuit oli kallis ja riik propageeris aktiivselt savi kasutamist nii kõrvalhoonete kui elumajade ehitamiseks.

Paraja rammususega ja ühtlaseks sõtkutud savi segati linaluude, hakitud õlgede, kanarbiku, kuuseokste vm armeeriva materjaliga. Savi võib segada ka hundinuia seemnevillaga. Hundinuia tõlvikuid kogutakse talvel. Kevade poole, kui ilmad soojaks lähevad, pudenevad seemned laiali. Et vill kätte saada, tuuakse hundinuiad tuppa sooja. Varsti tulevad seemned koheva villana varre küljest lahti.

Savisegu tambiti tihedalt saalungite vahele. Seinu armeeriti sageli hagude, kanarbiku või okaspuulattidega.

Et krohv paremini nakkuks, täkiti seinapinnasse kivikesi või puupulki. Savisein krohviti savi-, savi-lubi- või lubikrohviga.

TÄNAPÄEVANE ALTERNATIIV

Kergsavi

Kergsavi on hakitud õlgede, puiduhakke või muude täiteainetega laagerdunud segu saviveega. Sellest vormitakse plokid ning laotakse need puitsõrestikseina täidiseks. Seinad krohvitakse või vooderdatakse puitlaudisega.

Peamiselt saartel ja Läänemaal oli levinud nn rull-lagi – tihedalt kõrvuti laotud puulatid, mille ümber keerati savivees leotatud õled, lagi krohviti altpoolt. Sellise konstruktsiooniga lagesid ehitati rohkem mõisates ja kõrtsides, aga need levisid vähehaaval ka talumajadesse. Lihtsam variant sellest on lagi, mis löödi üle lõhkiaetud sarapuuvitstega ja savitati või krohviti. Sageli kaeti laed ahju kohal ja ümbruses tuleohu vältimiseks vitstest punutud mattidega ja savitati. Samasuguseid lagesid ehitati ka sepikodadesse.

Rull-lagedega sarnase põhimõtte järgi viimistleti ka palkseinu: sarapuulattide ümber keerutati õlelondid, latid koos õlgedega kinnitati seinapalkidele ja savitati.

Paju- ja sarapuuvitstest punuti rehealuste, loomalautade jt kõrvalhoonete laed. Vahel olid need saviga määritud, vahel mitte. Ka näiteks laudaseinu on pajuvitstega üle "tehtud" ja saviga visatud.

Punutud suveköögi katus. Seestvaade. Muhu, Võlla küla. 1937.

Osa põimitud laekonstruktsioonist. Muhu, Rootsivere küla. 1935.
Sepikoja lagi punutud ja savitatud tarjadest.

Valjala khk, Valjala vald, Ariste küla. 1959.

Savi kui ehitusmaterjali omadused:

hea heliisolaator
keskmine soojusisolaator (hakitud õlgedest täidisega)
tuleohutu
hingab
puhastab õhku
ökoloogiline – vähene energiakulu ehitamisel
elektriliselt neutraalne

Aga:

krohvimata sein on vihma suhtes tundlik
tõmbub kuivades kokku, praguneb

Kirjandus:

Tihase, Karl 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.
Habicht, Tamara 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst.
Habicht, Tamara 1972. Eesti saun. Tallinn: Valgus.
Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Tallinn: Valgus. (Kordustrükk 2000, Tartu: Ilmamaa.)
Ehitaja käsiraamat 2002/2003. Koost. S. Kingsepp jt. Tallinn: Presshouse.
Kivisalu, K. 2001. Kohupiimamaja Emajõe ääres. - Kodukiri nr 10, kaseiinvärvi tegemise õpetus.
Hallik, A. 2003. Savi seina, ja tervis tuleb. - Maakodu nr 2, savikrohvi ja kaseiinvärvi tegemise õpetus.
Rand, J. 2003. Ökomaja väärtustab inimest ja loodust. - Maakodu nr 3.
Mauring, T. 2003. Looduslik savi ehituses. - Ehitaja nr 1-2.
Treial, H. 2002. Leppneeme “Mikud”. - Ehitaja nr 1-2, Viimsi valla Leppneeme küla loodussõbralik elurajoon ja ökomajad.
Gilly, David 1797-1798. Handbuch der Land-Bau-Kunst vorzüglich in Rücksicht auf die Construction der Wohn- und Wirtschaftsgebäude für angehende Cameral-Baumeister und Oeconomen. Band 1.-2. Berlin.
Long, J. D. 1929. Adobe Construction. University of California, College of Agriculture. Bulletin 472.
Rau, O. U. Braune 1992. Der Altbau. Renovieren. Restaurieren. Modernisieren.
Ritgen, O. v. 1920. Volkswohnungen und Lehmbau. Berlin.
Juhatused sawihoonete ehitamiseks. 1922. Tallinn. (Kordustrükk 1991, Tartu: Talev)
Pärtma, Johan. 1923. Saviehitused: tarviline õperaamat igale kodanikule, kes tahab väärtuslisi hooneid ehitada odavalt, hästi ja ilusalt. Viljandi.
Pärtma, Johan. 1935. Uus sawiehituswiis: tarwilik õperaamat igale kodanikule, kes tahab hooneid ehitada odavalt ja hästi.
Sepp, Arnold. 1935. Savihooned. Tallinn.

Lingid

Misso Savitööstus

Säästva Renoveerimise Infokeskus, Väike-Patarei 3, Tallinn

Kauplus Majatohter, Väike-Patarei 3, Tallinn

Saviehitustehnoloogiad