Esileht Avasta Rahvakultuur Töövõtted Rasvaküünlad
Enne petrooleumi ja elektri kasutuselevõttu tuli inimestel läbi ajada lihtsamate valgustusvahenditega. Tavalisim valguseandja oli peerg, kuid erilistel puhkudel, mil peeru kasutamist ei peetud sobivaks, tarvitati hinnalisemat – küünalt. Küünlaid valmistati jõuludeks, pulmapäevadeks ning ka teelkäimiseks.
Küünlaid kasteti ning valati. Kastmine on varasem viis. Küünlaid kasteti kogu Eestis, eriti rohkesti aga saartel, läänes ja edelas.
Küünlaid valati talvel külmal ajal. Küünla kirnu laenati ühest perest teise. Vaesemad tegid küünlaid ainult jõuluks, kuna jõukamad, kellel oli rasva rohkem käepärast, ka muul ajal küünlaid põletasid. Teekäimiseks oli küünlakarp, millele kõrtsi kassid sagedasti külla kippusid. Jõuluks tehti ka 5-6 haralisi küünlaid.
Peetri, 1923
Materjal
Vaja läheb lamba- või loomarasva, tahtideks puuvillast, takust või linast nööri (lõnga), anumat, millesse kallatakse sularasv (traditsiooniliselt on selleks tavaliselt kasutatud koore- või võikirnu), ning pulgakesi, mille külge seotakse tahid.
Tegemine
Kirnu valati kõigepealt kuum vesi ja selle peale sularasv. Pulga külge seoti 3–5 küünlatahti ja kasteti need sularasva, lastes neid pisut aega seista, et rasv külge hakkaks. Seejärel tõsteti tahid rasvast välja ning lasti rasval tahi ümber hanguda. Hangumiseks tõsteti pulgad tavaliselt mingile redelile, nii et küünlad rippusid vabalt. Sageli viidi küünlad hangumiseks õue. Siis korrati toimingut järgmise pulga külge kinnitatud tahtidega jne. Kui rasv oli tahtide ümber hangunud, kasteti küünlaid uuesti ja korrati kogu protseduuri senikaua, kuni küünlad olid piisavalt jämedad. Seejärel siluti küünla ots siledaks, lõigati liigne taht ära ja küünal oligi valmis.
Materjal
Vaja läheb lamba- või loomarasva, tahtideks puuvillast, takust või linast nööri (lõnga), küünlavormi, millesse kallatakse sularasv.
Tegemine
Küünal valati plekist vormi, mis oli valmistatud suvalisest sobivast torust. Ühte toruotsa torgati kork, mille keskele oli tehtud auk tahi kinnitamiseks. Puuvillasest lõngast keerati taht. Ühte tahiotsa tehti sõlm ja taht tõmmati korgiaugust läbi, tahi teine ots seoti lahtijäetud toruotsal pulga külge. Seejärel valati vormi sularasv ning lasti sel jahtuda. Kui rasv oli hangunud, lõigati tahisõlm ära ning pisteti vorm mõneks hetkeks kuuma vette. Seejärel võis küünla pulga abil vormist välja tõmmata.
ERMi peamaja
Veski 32
51014 Tartu
Tel: 735 0400
Avatud: T-R 9-17
Vaata asukohta
ERM Raadil
Narva mnt 177
51009 Tartu
Tel: 735 0442
Avatud: E-P 7-22
Vaata asukohta
ERMi näitusemaja
J. Kuperjanovi 9
50409 Tartu
Tel: 735 0445
Avatud: T-P 11-18
Vaata asukohta
ERMi Postimuuseum
Rüütli 15
51007 Tartu
Tel: 731 1450
Avatud: K-P 11-18
Vaata asukohta
Heimtali muuseum
Heimtali, Pärsti vald
71102 Viljandimaa
Tel: 439 8126
Avatud: T-L 9-17
Vaata asukohta
Sisukaart