Talu

Talu hooned ehitati ümber avara õue. Lõuna-Eestis nimetati seda õuemuruks või lihtsalt muroks. Tähtsaim hoone rehielamu ehitati esiküljega õue poole. See paiknes tavaliselt kõrgemal kohal suunaga lõunast põhja nii, et kambrid jäid lõuna poole. Sellise asendi puhul oli võimalik rehealuse avatud väravatel vilja tuulates kasutada Eestis valdavaid lääne- ja idatuuli. 19. sajandil olid talu kõrvalhooneteks ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne-Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana.

TALU HOONED

HURDA TALU makett
Hurda küla, Rõuge kihelkond, Lõuna-Eesti

Ait
# viljaait
# riideait
# keldripealne
# saun koos suveköögiga

Rehemaja. Läti piiri äärsetes kihelkondades, Hiiumaal ja Lääne-Saaremaal oli levinud nn lõunatüüpi rehemaja, millel rehetuba ja rehealune on ühekõrgused ja ühelaiused.
# rehetuba
# rehealune
# köök
# eeskamber
# tagakamber
# aganik

Laut
# sealaut
# veiselaut
# küün
# hobusetall
# vasikalaut
# küün

Sulaseaidad

Hurda talu hooned olid ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Laut on hiljem ümber ehitatud, selle katus vahetatud. Hurda talul oli 44 ha maad, sellest 18 ha põldu. 1890. aastatel peeti talus 8 lehma, 3 hobust, 6-7 lammast, 5 siga ja kanu. Maketi hooned tegi H. Pärnik aastatel 1962-65 säilinud hoonete ja kirjelduste järgi.