Mesindus

Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a. ülestõusu põhjuseks tüli Võnnu orduvendadega mesipuude pärast. Hiljem hakkasid feodaalid talupoegadelt meeandamit nõudma. Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist.

Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel 16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas mesinduse langus, mida on võimalik seletada külvipinna suurenemise, reformeeritud kiriku väiksema vahanõudlusega ja 16.-17. sajandi suurte sõdadega.

Kuni 19. sajandi teise pooleni oli valdav metsamesindus. Osa mesilasperesid elas looduslikes puuõõntes. Oma küla sarasmaadel sellise pere leidnud talupoeg tähistas puu oma peremärgiga ja edaspidi kuulus see talle. Sagedasemad olid aga kunstliku õõnega tarupedajad. Õõnsus raiuti esmalt hariliku või kumerateralise kirvega, seejärel kaevati pesaruum tarutuura või peitliga sisse. Tavaliselt oli see 2 meetri kõrgusel või kõrgemalgi maapinnast. Puu latv raiuti harilikult maha. Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles. Tarupuudele ehitati kaitsed karude vastu. Viimased tarupedajad olid kasutuses veel 19. sajandi lõpus.

Üleminekuvormiks kodumesindusele olid elusalt puult mahasaetud tüvejupid, mis toodi koju. Neid nimetati metsmesipuudeks. Metsmesilaste püüdmiseks on kasutatud kongi või kusalit, mis valmistati puust või puukoorest. Sülemite hoidmiseks kasutati puukoorest sülmevakka ja emapuuri. 19. sajandil olid Eestis üldlevinud pakktarud, sajandi lõpul tulid Põhja-Eestis kasutusele õlgtarud, hiljem said valdavaks mitmesugused raamtarud.

Mett võeti tavaliselt juuni lõpus, et mesilased jõuaksid sügiseks talvevaru koguda. Kui meevõtmine jäi sügisele, siis pere hukati suitsuga või uputati. Mesi kas pressiti või sulatati kärgedest välja. Vaha keedeti vastavas kotis ja pressiti vahapihtide abil välja. Nii mett kui ka vaha hoiti vaid selle otstarbega nõudes.