Seelikud

Seelikuriie kududa linase lõime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on õmmeldud põikiriidest. Kanga laius annab seeliku pikkuse. ERMis leiduvate Ambla seelikute pikkus on 80-92 cm, laius on 250-320 cm. Õmblus on seelikutel ees keskkohast veidi paremal. Ülal on õmblus umbes 20 cm pikkuses jäetud lahti kinniselõhikuks. Seeliku kinnis jääb ette veidi paremale küljele põlle alla. Eest jätta seelik umbes 15-20 cm ulatuses voltimata siledaks, siis murda mõlemale poolele 2,5 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast paremale kuni lõhikuni kaks volti, esilaia siledast pinnast vasakule poole suunduvad kõik voldid kuni kinniseni. Voldid kinnitada kitsa, 1,2 cm laiuse linase värvliga. Voltide seadmisel pole ühtegi triipu domineerima jäetud, on püütud säilitada värvide rütmi. Volte maha ei pressitud. Värvli otsad kinnitada haagiga. Allääre pahupoolele õmmelda 6-10 cm laiune linane toot, mis kaitseb seelikut kulumise eest. Kui toot määrdus, harutati see lahti, pesti puhtaks ja õmmeldi tagasi. Sellepärast on mõttekas toot kinnitada käsitsi küllaltki hõredate pistetega.

ERMis säilitatakse kümmet Ambla kihelkonnast pärit seelikut. Siin on näidistena toodud: A 564:1931, kogutud Lehtsest Lilli Pohlalt (1861-1930), seelik pärineb arvatavasti 18. ja l9. sajandi vahetusest; A 509:1898, kogutud 1920. aastal Nõmmküla vallast Aru talust Maria Sidroni käest, tehtud arvatavasti 19. sajandi keskpaiku; A 706:32, kudus Leena Laast 19. sajandi esimesel poolel Ambla vallas Kukevere külas Reinu talus.