Käised
Käised õmmeldi peenest linasest riidest. Lõikelt sarnanesid käised tavalise särgi pihaosaga. Samuti nagu särgid valmistati käisedki õlaõmbluseta ning õlgadele õmmeldi õlalapid. Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga.
Näidiseks on toodud käised A 509:5392. Need käised õmbles 1820. aastal Mari Roos.
Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud.
Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid.
Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt kulgevat eesnõelapistete rida (kaugus 1 cm), mille vahe on täidetud musta villase lõngaga õmmeldud ristpistereaga.
Käistepiha pikkus 22 cm, pitsi laius 6 cm, õlalapi laius 5,5 cm, õlalapi pikkus 13 cm, krae laius 7 cm, krae pikkus 29 cm (NB! krae ei pea ulatuma kurgu all kokku), rinnalõhiku pikkus 17 cm, käistealase laius 62 cm, varruka pikkus 40,5 cm, varruka laius (pool ümbermõõdust) 24 cm, varruka lõhandiku pikkus 10 cm, värvli laius 2 cm, värvli pikkus 17 cm, kaenlalapi külje pikkus 7 cm.
ERMis on veel Ambla kihelkonnast pärit käiseid: A 446:297 (kaunistuseks ainult niplispits), A 509:4504 ja A 660:25 (kaunistuseks valge linane tikand), 4595 (mustjaspruun tulitand siidtikand). Muuseumis on ka neli madalpistetikandiga käistekirja, neist kolm valge linase tikandiga ja neljas värvilise siidtikandiga.
