Põhja-Eesti

Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti.

Kõige iseloomulikum Põhja-Eesti naisterõivale oli, et siin kanti 17. sajandist alates varrukateta särgi peal lühikest pluusi, nn käiseid.

Käisekiri

Teiseks Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri (vt pilti), mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele.

Kolmandaks omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena üldiseks saanud pottmüts.

Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid siit mujalegi mitmed uuema moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel.