Kaubandus

Eesti talupoja majapidamises valitses kuni möödunud sajandi keskpaigani naturaalmajandus, s.t. kõik eluks vajalik püüti taluperes ise valmistada. Sellele vaatamata tuli üht-teist kas osta või vahetada. Pealegi oli vajadus ka oma toodangu ülejäägid realiseerida.

Põhilised ostukaubad olid sool, soolakala ja metallesemed. Talurahvas ostis ka üht-teist riietuse juurde kuuluvat nagu meeste kübarad ja mütsid, mitmesugused paelad, õmblusniit ja vähesel määral peenemaid välismaiseid riidesorte. 17. sajandist levis tähtsa ostukaubana tubakas. Ostetavate kaupade hulk ja valik suurenes eriti oluliselt 19. sajandi teisel poolel.

Talupoja tähtsaimaks müügi- ja vahetuskaubaks oli vili. Peale selle turustati võid, kanepit, loomanahku, mett, vaha, humalaid, jahisaadusi.

Põhiliseks kaubatehinguks oli vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said vastu neile vajalikke kaupu.

Turul toimus kauplemine üldiselt raha vahendusel.

Väga tähtis osa oli talurahvakaubanduses laatadel, mida peeti nii linnades kui maal. Talurahvale olid laadad peamisteks kariloomade ostu-müügi kohtadeks. Laadad oma traditsioonidega olid oodatud sündmused. Kauplemise kõrval olid nad tähtsad rahva kooskäimis- ja lõbustuskohad. Laadale läksid lisaks müüjatele ja ostjatele ka paljud teised, eriti nooremad, kellel seal muud asja polnud, kui ainult taskuraha eest veidi maiustusi osta ja meelt lahutada.

Vahetuskaubanduse kaudu oli talurahvas ka omavahel kaubandussidemetes. Sisemaa talupojad vahetasid oma vilja või jahu rannikutalupoegade - kalurite kalade, käsitööga tegelevate talupoegade toodete ning Peipsi-äärsete vene talupoegade aiavilja vastu.

Oluline roll on sajandite jooksul olnud rändkaubandusel. Talupojale tähendas see tööaja kokkuhoidu, sest kaup toodi koju kätte. Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani.

Maapoe eelkäijateks olid kõrtsid. Talupoeg sai kõrtsis vajalikke tarbekaupu vilja ja muude põllumajandussaaduste vastu vahetada. Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses.