Talv

Jõulujärgse uue aastaringi esimene tähtsam püha oli tõnisepäev, püha Antoniuse mäletuspäev (17. jaanuar). See oli talve keskpaiga tähis, mil talve selg sai murtud, karu keeras teise külje ja üks osa loomatoitu pidi alles olema. Ilmselt on juba esiajaloolisel ajal rahvusvaheliselt tuntud mingit suuremat sigadepüha. Meil on enamus sigadega seotud ennustusi koondunud tõnisepäevale. Keelatud oli ketrus, et sigadel ei hakkaks pea ringi käima, ja nõelumine, et sead pahurad ei oleks. Tõnisepäeva söögina tunti üle Eesti seapead. Päikesepaisteline ja selge ilm pidi tooma ilusa heina- ja viljasuve: "Kui on niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis saab heina ära teha."

Läänesaartel tunti talve poolitajana ka paavlipäeva (apostel Pauluse järgi) 25. jaanuaril, mil pool talvevarudest pidi alles olema, ja Lõuna-Eestis küünlapäeva 2. veebruaril. Viimast peeti üldiselt naiste pühaks, mil ketrus pidi valmis olema ning millest alates alustati kangakudumist.

Kevad hakkas lähenema madisepäevast (24. veebruar). Sel päeval oli keelatud kudumine, nõelumine, peakammimine, puu- ja heinavedu. Madisepäeva ilma järgi ennustati suvist putukate- ja maduderohkust.

Veebruarikuusse jääb tavaliselt ka vastlapäev, seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõttepühi. Sel päeval oli kogu Eestis tuntud liulaskmise komme: mida pikem liug, seda pikem lina. Vastalpäeva toit oli oa- või hernesupp seajalgadega, Lõuna-Eestis ka tangupuder. Seajalakontidest tehti vurre. Üldine komme oli sõnniku viimine põllule, soovitav oli juukseid lõigata, et need ilusad kasvaksid. Jääpurikad räästas ennustasid head linakasvu.

Lihavõtted, ka munadepühad, kevadpühad, tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist. Pühad on pärast kevadist pööripäeva (21. märtsil) täiskuule järgneval pühapäeval. Selleks ajaks koristati toad, valmistati piima- ja munatoite. Üldine oli munade värvimine, põhiliselt sibulakoorte ja saunaviha küljest võetud kaselehtedega või muude taimsete vahenditega, ka värviandvate riidelappide ning lõngaga. Lihavõtteajal koksiti ja veeretati mune, neid vahetati ja kingiti. Noormehed käisid perest perre tüdrukutelt mune küsimas. Algas noorte kiigelkäimine.