Niplispits ehk pulgapits ehk kõlapits ehk põimitud pits on väga vana käsitööliik, mida tunti juba 15. sajandi alguses. Tema õitseaeg Euroopas oli 16 - 18 sajandil. Seoses tüllimasinate kasutusele võtmisega hakkas käsitsi tehtud pitsi tähtsus vähenema. Tänapäeval võib aga rääkida niplispitsi taassünnist. Oma polüfunktsionaalsuse tõttu leiab ta dekoratiivkunstide esindajana kasutust väga erinevatel elualadel. Alates 1990. aastatest, seoses rahvusvaheliste suhete taaselustumisega, on ka Eestis hakatud nipliskunsti vastu suuremat huvi tundma.

Niplamiseks kasutatakse pitspatja ja pitspulki. Viimastele keritakse niit paaride kaupa. Niplamise põhiliseks töövõtteks on pulgapaaride st. niitide keeramine ja ristamine. Ühekordset keeramist ja ristamist nimetatakse poollöögiks, kahekordset täislöögiks. Pool- ja täislöökide kombineerimise tulemusena moodustuvad mitmesugused mustrilöögid, nagu augu-, võrgu-, linase-, võre- jm. löögid. Kõige keerukamateks peetakse vormilööke, mida niblatakse kahe pulgapaariga. Sel teel on võimalik moodustada erineva kujuga pitsielemente. Enamkasutatavad vormilöögid on ovaalid ehk lehekesed ehk mandlid, nelinurgad ehk karosed ning kolmnurgad.

Lia Looga