Eesti rahvakultuur
Näitused ja üritused

ERMi Sõprade Selts
ERMi uus maja
Teadustöö Näitused Kogud Koostöö Väljaanded Rahvakultuur ERM Meedia Otsing     
Eesti
-Talupoja argielu
-Eluring
-Paikkondlikud eripärad
-Muutuv rahvakultuur
-Töövõtted
-Kihelkonnad
Retseptid

 

Odraleib

1 l vett või piima
25 g pärmi
2 kg odrajahu
soola, suhkrut

Pärm, sool ja suhkur segada sooja piimaga, lisada jahu. Sõtkuda tainas, lasta kerkida. Vormida leivad, lasta ahjupannil kerkida, määrida piimaga ja küpsetada.

 

Lihtjahust rukkileib

Leiva tegemiseks segati ühe pange (u 10 toopi) toasooja vee hulka umbes pool vajaminevast jahukogusest ja leivajuuretis ning jäeti rätiku või linaga kaetult sooja kohta hapnema. Leivajuuretis oli eelmisest leivateost leivanõu külge jäänud ja sealt kaabitud tainas, mis murendati kas tervenisti uue seade hulka või leotati seda ja uude seadesse lisati ainult leovesi. Järgmisel päeval sõtkuti (Lõuna-Eestis kasteti) teine pool jahust hulka ning lisati köömneid ja veidi soola. Sagedasti sõtkuti leiva sisse ka kartulid - jahu jätkuks. Tainast pidi kiiresti sõtkuma, et leib paremini ahjus kerkiks. Tainas oli valmis siis, kui see oli sile ega jäänud näppude külge kinni. Nüüd jäeti tainas jälle rätiku alla seisma, köeti ahi ja küpsetati leivad valmis.

Tavaliselt pandi toobi vee kohta 4-5 naela jahu, puuda jahu peale 7-8 toopi vett.

5 l sooja vett
6-7 kg rukkilihtjahu (kroovjahu)
1 spl soola
100 g haput juuretist
2 spl köömneid

 

Rõõsk

Leivajuuretis või tambitud kartulid pandi hapnema. Valmistati kastetud nisujahuga tainas. Kartuleid lisati juurde, et pehmem oleks. Valmistati õhukesed rattad, määriti hapupiimaga ja küpsetati leivaahjus. Sai ruttu valmis ja oli hea.

Tehti ka nii: nisujahu ja piim pandi pärmiga kerkima. Valmistati vedel tainas, mida jahuse kulbiga tõsteti rõõsa labidale. Lusikaga määriti hapupiima ja tehti näpujäljed peale.

 

Magushapu peenleib

Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea:

“Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587).

Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis, raputatakse peale jahu ja jäetakse 2-3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel pool peenleiva sisse juuretist ei lisatudki. Teise või kolmanda päeva õhtul sõtkuti ülejäänud jahu ja segati juurde soovitud lisandid. Ülejäänud toiming on sama kui tavalise leiva puhul, üksnes leiba küpsetatakse kauem, st 2-3 tundi kuumas ahjus.

 

Meekakud

200 g mett
2 klaasi vett
1 kg rukkijahu

Segada tainas, lasta seista ja vormida siis väikesed kakud. Küpsetada ahjus. Süüa koos piimaga.

 

Tagasi

Tagasi üles