Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus "Mees kahe kaameraga" tiirleb 2005. aastal välismaal: Poolas (Wroclawi), Soomes (Tampere) ja Ungaris (Budapest).

Eesti fotograaf ja esimene elukutseline filmimees Johannes Pääsuke (1892 – 1918) töötas fotograafina peamiselt ERMi kaastöölisena ja peaaegu kogu tema fotopärand on hoiul ERMis (1134 fotot ja veidi vähem klaasnegatiive). 1913. aastast oli J. Pääsuke Eesti Rahva Muuseumi liige, tema muuseumi koosöös olid kõige olulisemad aastad 1912 – 1914. Samal ajavahemikul tegutses ta väga aktiivselt ka kinokunsti vallas. Tema 1912. aastal Tartus Sergei Utotschkini lendamisest tehtud filmivõtteid loetakse Eesti filmi alguseks ja tema 1914. aastal valminud ”Karujaht Pärnumaal” kannab esimese Eesti mängufilmi auväärset tiitlit.

 Johannes Pääsuke, 1909

Juunis 1913, seega 90 aastat tagasi, alustas ta Eesti Rahva Muuseumi lähetusel oma ligi kahekuist rännakut, mis algas Narvast ja viis mööda Põhja-Eesti rannikut läbi Keila, Haapsalu ning Lihula Muhu- ja Saaremaale. 1914. a. fotografeeris Pääsuke koos kunstiajaloolase F. von Stryckiga Tartu vanemaid ehitisi, ilmselt isiklikul initsiatiivil ka agulimaju ja nende elanikke. Septembris 1915 mobiliseeriti Pääsuke Esimesse maailmasõtta, kus ta hukkus rongiõnnetuses jaanuaris 1918.

Johannes Pääsukese looming on huvi pakkunud erinevatele Eesti filmi- ja fotoajaloo uurijatele (Veste Paas, Peeter Tooming, Jaak Lõhmus jt). ERMi fotokonservaator Jüri Karm koostas 1990. aastate keskel kaks fotorändnäitust ”Johannes Pääsuke – 100 fotot” ja ”1913. J. Pääsuke saartel”. Huvist hoolimata ei ole sel teemal avaldatud raamatut ega tõsist uurimust. Pääsukese elutähtpäevade puhul kirjutatud ajaleheartiklite kõrval on seni vaid kaks ülevaatlikumat käsitlust. Nende autorid on Veste Paas (raamatus ”Olnud ajad”) ja Jaak Lõhmus  (ajakirjas ”Teater. Muusika. Kino” 2002/4 artikkel ”Johannes”). "Teater. Muusika. Kino" kahes numbris (1986/10, 11) on tervikuna avaldatud ka J. Pääsukese märkmed 1913. aasta pildistamismatkalt.

Projekti käigus täiendatakse ERMi kogusid J. Pääsukese elu ja loomingut käsitlevate materjalidega, kogutakse täiendavaid arhiiviandmeid J. Pääsukese biograafia koostamiseks, kohtutakse J. Pääsukese suguvõsa esindajatega. Valmivad näitus, näitusekataloog ja videofilm. Projekti teostatakse koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga.

Näitust "JOHANNES PÄÄSUKE. MEES KAHE KAAMERAGA" eksponeeritakse 23.05 – 31.08.2003 Eesti Rahva Muuseumis, hiljem rändnäitusena nii Eestis kui välismaal.
Näitusele valitakse u. 90 Johannes Pääsukese fotot ERMi fotokogust. Neid eksponeeritakse digifotodena, mis on skaneeritakse ERMis klaasnegatiividelt ja prinditakse UBS Repros 4 eri formaadis, mõõdud alates 127 x 174 cm. Valikus on nii loodus- ja linnavaated kui ka 20. sajandi alguse inimesed oma tööde- ja tegemiste keskel.
Tegemist on väga suureformaadiliste koopiatega Johannes Pääsukese pärandist. Sellel on kindlad põhjused.
Esiteks, 20. sajandi algul, mil need 13 x 18 cm mõõtudes pildid valmisid, ei olnud taolisi suurendusi teha võimalik. Samas kannavad need sisutihedad, väga hea kvaliteediga klaasnegatiivid endas infot, mis alles suurenduses välja tuleb. Muutuvad loetavaks tänavasildid, eristuvad põrandale visatud õlekõrred, kardina tagant piiluja ja paljud muud nüansid. Teine põhjus on soov rõhutada Johannes Pääsukese tähtsust nii fotokunstnikuna kui etnograafilise allikmaterjali kogujana. Kolmandaks põhjuseks on see, et näitust tehakse eeskätt näitusekülastaja jaoks ja kaasaegse näitusekülastaja ootustele vastab paremini just suuremõõtmeline foto.
Helitaustal esitatakse katkeid J. Pääsukese kirjadest ja päevikust ning ema mälestusi.
Pildivaliku 1134 fotost teeb fotokunstnik Toomas Kalve, ERMi poolt on näitusemeeskonnas Kristjan Raba, Jana Reidla, Kairi Kaelep, Arp Karm, Maido Selgmäe.

Näitusega samanimelise trükise pildivalik langeb põhiosas kokku näitusevalikuga, fotod on originaalmõõtudest (13 x 18 cm) veidi suuremad. Rohkem kui näitusele, tuleb raamatusse fotosid Johannes Pääsukesest endast, mis on muuseumisse jõudnud Pääsukeste perekonnaarhiivist alles viimase kahe aasta jooksul. Tekstiosa käsitleb J. Pääsukese elulugu, filmi- ja fotoloomingut ning seost Eesti Rahva Muuseumiga. Teksti kirjutavad Peeter Linnap, Jaak Lõhmus ja Kairi Kaelep. Lisatud on Pääsukese ERMis hoitavate fotode ja negatiivide register, andmed seni ilmunud artiklitest. Albumi kujundab ERMi kunstnik Jane Liiv, inglise keelde tõlgib Tiina Mällo, trükiettevalmistustööd teevad Arp Karm, Ivi Tammaru ja Tiit Lepp. Meeskonna tööd koordineerib Jana Reidla.

Suur tänu rahalise toetuse eest Eesti Kultuurkapitalile
ning abi eest täiendavate materjalide leidmisel ja loa eest kopeerida perekonnaarhiivi materjale
J. Pääsukese sugulastele, eriti hr. Mart Kollomile ja pr. Vaike Keerutajale.

Muumasaare ranna kalamees Pärtel Ribin (76 a) piipu tegemas. Fk 214:12
 

Vaata ka: Näitus „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“. ; Johannes Pääsukese kogu.