Eesti rahvakultuur
Näitused ja üritused

ERMi Sõprade Selts
ERMi uus maja
Teadustöö Näitused Kogud Koostöö Väljaanded Rahvakultuur ERM Meedia Otsing     
Aastaraamat
Aastaraamat 52
Aastaraamat 51
Aastaraamat 50
Aastaraamat 49
Aastaraamat 48
Aastaraamat 47
Aastaraamat 46
Aastaraamat 45
Aastaraamat 44
AASTARAAMATU SISUREGISTER
Autori meelespea
ERM Sari
Muutused ja meeleheide
Elu ideoloogiad
Kodukujundus
Usuliikumised
Põhjarahvad
Allilma isand
Journal of Ethnology and Folkloristics
JEF 2007/1/1
JEF 2008/2/1
JEF 2008/2/2
JEF 2009/3/1
Pro Ethnologia
Visuaalantropoloogia
Muud
- Vanavara kogumisretkedelt
- Näitusekataloogid
- Rahvarõivaste valmistamise juhendid
- Jutusari
- Kalender 2009/2010. Läbi lillede
Tellimine
Elu ideoloogiad

Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes

Ene Kõresaar

Eesti Rahva Muuseumi sari 6

Tartu 2005. 240 lk

Hind: 75.- EEK

 

"Elu ideoloogiad" on uurimus, mis keskendub mälu ja ajaloo suhete probleemistikule omaeluloolise minevikutõlgenduse vaatevinklist. Autor küsib, mida mäletatakse ja tõstetakse esile Eesti keerulise lähiajaloo kogemusest, miks ja millised "mälupildid" tekivad ning mida nad ütlevad identiteedi ja mäletamise kohta nõukogudejärgses Eestis.

Uurimise allikaks ja meetodiks on elulood. Vaadeldavad tekstid on Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile ja ühendusele "Eesti Elulood" aastatel 1989-1999 saatnud 1920. aastatel sündinud eestlased. Elulood on inspireeritud kogumisvõistlustest "Eestimaa elulood" (1989), "Minu ja minu pere saatus ajaloo keerdkäikudes" (1996) ning "Sajandi sada elulugu" (1998).

Elulood ja neis avalduv mäletamise viis on üks etapp eestlaste kollektiivses mälus. Ühelt poolt kujundavad nad teatud pildi 20. sajandi ajaloosündmuste kogemisest. Teiselt poolt peegeldub neis lugudes see, kuidas läbielatud sündmustest kirjutamise ajal mõeldi. Tulemuseks on pilt Teisest maailmasõjast kui rahvuslikust katkestusest. Olgugi et need elulood esindavad teatud aega ja mõtteruumi, on nad mõjutatud ka teistest aegadest ja mõtteruumidest, mõjutades omakorda viimaseid. Sellisena on vanemate eestlaste elulugude "mälukultuur" kindlasti laiema kandepinnaga kui nende endi põlvkonnamälu - sellest on saanud traditsioon

 

 

Tagasi üles