Sisuregistris on autorid esitatud tähestikulises järjekorras. Sama põhimυte on maksev ka ühe autori eri kirjutiste kohta. Esitatakse järjekorranumber, autori perekonna- ja eesnimi, artikli pealkiri, aastaraamatu köite number ja ilmumisaasta, kirjutise algus- ja lõpplehekülg. Kui kirjutisel on mitu autorit, siis tuuakse kirjutise andmed esimese autori nime juures, teise autori nime juures on viide vastavale järjekorranumbrile. Kui autori nimi on muudetud, on registris varasema nime juures viide.

1. Aarma, Liivi. Nekrutite käsitöö-, ameti- ja kirjaoskusest Eestimaa kubermangus 19. sajandil. XXXII, 1981, 114–135

2. Aljas, Agnes. Tööelu Eesti üleminekuühiskonnas Saku õlletehase kontoritöötajate näitel. L, 2007, 107–130

3. Aljas, Agnes. Valla tähendus selle elanikele Kihelkonna valla näitel. XLVII, 2003, 129–144

4. Ancītis, Krišjānis, Jansons, Aleksandrs. Mõnest muinas-Läti kohanimest. XXII, 1967, 302–311

Anderson, Walter – vt nr 327

5. Antik, Richard. Eesti rahvuslik arhiiv-raamatukogu. VI, 1931, 120–154

6. Ariste, Erna. Hiiumaa luigejahist ja veelindude pettekujudest. IX–X, 1934, 97–101

7. Ariste, Erna. Kreevinite meeste rõivastusest. XVIII, 1962, 239–243

8. Ariste, Erna. Lokulaud. VIII, 1934, 1–27

9. Ariste, Paul. Hiiu penik ~ pennik. IX–X, 1934, 75–80

10. Ariste, Paul. Lõuna-Eesti villavakmine. XIV, 1939, 57–68

11. Ariste, Paul. Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest. XVI, 1959, 211–218

12. Ariste, Paul. Mõni sõna leivudest. XVIII, 1962, 266–275

13. Ariste, Paul. Talupoegade peremärke XVIIsajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. XV, 1947, 162–165

14. Ariste, Paul. Tänapäeva vadjalastest. XVII, 1960, 203–224

15. Ariste, Paul. Vadjalaste puu- ja metsakultusest. XXX, 1977, 147–156

16. Arst, Harivald. Linna ja maa vaheliste oluliste erinevuste tasandumisest Eesti NSV-s vaimse kultuuri valdkonnas. XXVIII, 1975, 52–73

17. Arst, Harivald. Pulmad Rakvere rajooni Eduard Vilde nimelises kolhoosis. XIX, 1964, 20–36

18. Astel, Eevi. Eesti helmevööd. XXXIII, 1983, 104–106

19. Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude kasv aastatel 1971–1975. XXXI, 1978, 231–257

20. Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude kasv aastatel 1976–1980. XXXIV, 1984, 131–135

21. Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogumistöö vormid. XXIX, 1976, 259–273

22. Astel, Eevi. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi koostöö Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumiga. XXXV, 1984, 46–53

23. Astel, Eevi. Eesti Rahva Muuseumi kogud 1940–1953. XLI, 1996, 41–63

24. Astel, Eevi. Eesti rahvapärased pastlad XIXsajandil ja XX sajandi algul. XXII, 1967, 188–213

25. Astel, Eevi. Kangakäärimine Eestis. XXV, 1971, 150–168

26. Astel, Eevi. Naiste käsitööde aastaringne tsüklilisus (XIX sajand ja XXsajandi algus). XXIII, 1968, 235–255

27. Astel, Eevi. Telgedel kootud meestevööd. XXXIV, 1984, 40–44

28. Astel, Eevi. Vöö eestlaste rahvatraditsioonis. XXXII, 1981, 136–145

29. Aul, Juhan. Antropomeetrilised tunnused ja puberteediiga. XX, 1965, 7–13

30. Aun, Mare. Etnograafilisi esemeid Mõniste külamuuseumis. XXI, 1966, 249–271

31. Berg, Eiki. Juutide identiteedist Tartus. XL, 1994, 190–206

32. Blumfeldt, Evald, Ränk, Gustav. Lisandeid Saaremaa etnograafiale XVII sajandi lõpult. XI, 1937, 14–35

33. Bobretsova, Aleksandra. Petšora alamjooksu vanausuliste toitumissüsteem ja -traditsioonid. XLV, 2001, 147–169

34. Butkevičius, Izidorius. Leedu taluelamute kaunistamine. XX, 1965, 209–227

35. Cimermanis, Saulvedis. Liivi kalurite olme ja kultuuri uurimine Nõukogude Lätis 1970.–1980. aastail (vene keeles). XXXVII, 1989, 77–103

36. Cimermanis, Saulvedis. Läänemeresoomlaste probleem Nõukogude Läti etnograafide töödes. XXVII, 1973, 219–253

37. Cimermanis, Saulvedis. Mõningaid läänemeresoome ja läti kultuuri ühisjooni Vidzeme talurahva kodustes tarbeesemetes. XIX, 1964, 167–187

38. Čivkule, Elga, Jefremova, Lidia, Luts, Arved. Muutused Nõukogude Eesti ja Nõukogude Läti kalurite kalapüügitehnikas, kultuuris ja elus-olus. XX, 1965, 40–49

39. Ederberg, Ernst. Hiiumaa taluehitused. II, 1926, 69–84

40. Ederberg, Ernst. Taluehitiste uurimisi Eestis. IV, 1928, 5–13

41. Eesti Rahva Muuseum a. 1940–1945. XV, 1947, 186–198

42. Eisen, Matthias Johann. Ebamõrsja. IV, 1928, 78–97

43. Eisen, Matthias Johann. Jõuluõled. VI, 1931, 67–80

44. Eisen, Matthias Johann. Karjane. I, 1925, 9–34

45. Eisen, Matthias Johann. Kosjad. VII, 1932, 1–47

46. Eisen, Matthias Johann. Pulmamõõk. V, 1929, 5–31

47. Eisen, Matthias Johann. Rist. II, 1926, 85–102

48. Eisen, Matthias Johann. Sator-nõiasõnad. IX–X, 1934, 81–96

49. Eisen, Matthias Johann. Saun ja vihtlemine. VIII, 1934, 28–70

50. Eisler, Hele. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrgu ja koolide osa etnograafilise materjali kogumisel aastatel 1971–1975. XXXI, 1978, 212–230

51. Eisler, Hele. Etnograafiamuuseumi koostööst korrespondentide ja koolidega aastatel 1976–1980. XXXV, 1984, 54–62

52. Eisler, Hele. Korrespondentide osa etnograafilise materjali kogumisel 1973. a. . XXIX, 1976, 274–286

53. Eisler, Hele, Luts, Arved. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrgu tööst. XXII, 1967, 312–331

54. Erenberg, Menda. Iisaku kihelkonna venelaste– poluvertsikute – mütoloogilist terminoloogiat. IX–X, 1934, 105–112

55. Etnograafiamuuseumi korrespondentide nimekiri. XXII, 1967, 332–333

56. Etnograafiamuuseumile kaastööd saatvate koolide nimekiri. XXII, 1967, 334–337

57. Feoktistova, Liivia. Külvist Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. . XXXI, 1978, 21–47

58. Feoktistova, Liivia, Šlõgina, Natalie. Materjale külakehvistu elu-tingimuste kohta XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. XXII, 1967, 101–120

Feoktistova, Liivia – vt ka Kivisaar-Feoktistova, Liivia

59. Fišman, Olga. Tihvini karjalaste uurimisest Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 87–88

60. Fišman, Olga. Ülem-Volga karjalaste ekspeditsioonide-kogumismatkade ajaloost (vene keeles). XXXIV, 1984, 112–122

61. Grauberg, Helena. Mängimine ja keskkond. Mälestused lapsepõlve-mängudest 1940.–1950. aastate Tartus. XLVII, 2003, 103–128

62. Gross, Toomas. Ameerika vallutamine: kohtumise anatoomia. XLII, 1998, 139–154

63. Grünberg, Kristi, Lõhmus, Mari. „Inimene, keskkond ja mälu“ – distsipliinidevahelisest dialoogist arheoloogia ja etnoloogia kevadkooli põhjal. L, 2007, 199–213

64. Gustav Kooskora mälestuseks (1907–1985). XXXVII, 1989, 197

65. Habicht, Tamara. Ehiselementidest eesti taluarhitektuuris. XXIX, 1976, 126–169

66. Habicht, Tamara. Laudad Kagu-Eestis XIXsajandi teisel poolel ja XX sajandi algul. XXIII, 1968, 55–101

67. Habicht, Tamara. Materjale elamu ja elamusisustuse kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXV, 1984, 131–172

68. Habicht, Tamara. Materjale Pihkva oblasti eesti asukate ehitustest. XXII, 1967, 63–100

69. Habicht, Tamara. Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel. XVI, 1959, 88–152

70. Habicht, Tamara. Veiselaut Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 54–100

71. Hermann, Laine. Muudatused Tartu käsitöökorralduses 1785. a. linnaseaduse alusel. XXVII, 1973, 170–185

72. Hinnov, Virve. Eesti Rahva Muuseumi kunstikogu. XXXIV, 1984, 11–28

73. Hurt, Jakob. Lühike ülevaade õpetaja Jakob Hurda ametiaja üle Otepääl 1872–1880. IX–X, 1934, 123–138

74. In memoriam. [August Lutsar, Oskar Nõmmela]. XXV, 1971, 245

75. In memoriam. [Eduard Eik, Aliise Hein, Jaan Kaldma]. XXIV, 1969, 376

76. In memoriam. [Ernst Raudsepp, Elisabeth Vihvelin, Gustav Vilbaste]. XXII, 1967, 338–340

77. In memoriam. [Gustav Juurikson, Peeter Heinmaa]. XXVII, 1973, 289

78. In memoriam. [Jaak Õunapuu, Julius Schvan]. XXIII, 1968, 350

79. In memoriam. Aino Voolmaa. XLIV, 2000, 307–310

80. In memoriam. Gustav Ränk. XLII, 1998, 155–160

81. In memoriam. Hele-Mall Eisler. XXXIX, 1992, 200–201

82. In memoriam. Jüri Linnus. XLI, 1996, 227–229

83. In memoriam. Lehti Konsin. XXXVI, 1988, 188–189

84. In memoriam. Lembit Lepp. XLVI, 2002, 249–250

85. In memoriam. Marta Mäesalu. XXXVI, 1988, 186–187

86. In memoriam. Tamara Habicht. XLV, 2001, 254–256

87. In memoriam. Theodor Saar. XXXVI, 1988, 184–185

88. In memoriam. Vilve Kalits. XL, 1994, 220–221

89. Indreko, Richard. Kiviaja võrgujäänuste leid Narvas. VII, 1932, 48–67

90. Indreko, Richard. Looduse ja maastiku määrav osa Eesti muinasaegsel asustamisel. IX–X, 1934, 113–122

91. Indreko, Richard. Rangipuud ERM-i kogudes. II, 1926, 129–164

92. Indreko, Richard. Skulptuur ja ornament Eesti kiviaja luuriistades. VI, 1931, 47–66

93. Ingi, Dagmar. Vaba aja veetmise võimalustest tootmiskoondise Ookean laevadel 1970–1085. L, 2007, 79–106

94. Jaagosild, Endla. Eesti kali. XXII, 1967, 240–264

95. Jaagosild, Endla. Rukki kuivatamine põllul. XXVI, 1972, 95–118

96. Jaagosild, Endla. Suviteravilja põllul kuivatamisest Eestis. XXVII, 1973, 128–152

97. Jaagosild, Endla. Teraviljakoristusriistadest Eestis. XXXI, 1978, 48–79

98. Jaagosild, Endla. Tuulamine Eestis. XXIV, 1969, 126–162

99. Jaagosild, Endla. Tööga tasumise viisid Eesti külas 20. sajandil. XXXIII, 1983, 140–149

100. Jaagosild, Endla. Viljakoristustöödega seotud traditsioone ja kombeid Eestis. XXIX, 1976, 29–46

101. Jaagosild, Endla. Viljalõikustalgud Eestis. XXX, 1977, 47–61

Jaagosild, Endla – vt ka Lõoke, Endla

102. Jaagosild, Ildike. Etnograafiamuuseumi eseme-kogude täiendamine a. 1966–1970. XXVI, 1972, 276–296

103. Jaagosild, Ildike. Laudad Lääne-Eestis ja saartel. XXIV, 1969, 163–194

104. Jaagosild, Ildike. Loomade ajutisest pidamisest rehetoas. XX, 1965, 87–106

105. Jaagosild, Ildike. Loomade karjatamine Nõukogude Eesti külas. XXI, 1966, 272–295

106. Jaagosild, Ildike. Rehealune talvise looma-pidamisruumina Lääne-Eestis ja saartel. XXII, 1967, 40–62

107. Jaagosild, Ildike. Uued esemed Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. XXVII, 1973, 272–288

Jaagosild, Ildike – vt ka Liiv, Ildike

108. Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1995.–1997. aastal. XLII, 1998, 243–257

109. Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1998. aastal. XLIII, 1999, 251–259

110. Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1999. aastal. XLIV, 2000, 297–306

111. Jaagosild, Maris. Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 2000. aastal. XLV, 2001, 245–253

112. Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu I–XLIX (1925–2006) artiklite nimestik. L, 2007, 251–292

113. Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2001. aastal annetatud raamatud. XLVI, 2002, 241–248

113. Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2002. aastal annetatud trükised. XLVII, 2003, 299–304

115. Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2003. aastal annetatud trükised. XLVIII, 2004, 271–281

116. Jaagosild, Maris. Eesti Rahva Muuseumile 2004. aastal annetatud trükised. XLIX, 2006, 308–315

117. Jaagosild, Maris. Vahetuse ja annetuste teel saadud kirjandus 1993. XL, 1994, 327–340

118. Jaagosild, Maris. Vahetuse ja annetuste teel saadud kirjandus 1994. XLI, 1996, 289–301

Jansons, Aleksandrs – vt nr 4

Jefremova, Lidia – vt nr 38

119. Jetojeva, Zinaida. Vepslaste loomapidamishoone statistiline iseloomustus (vene keeles). XXXI, 1978, 190–211

120. Joalaid, Marje. Elamuga seotud kombestikust Lõuna-Vepsas. XXX, 1977, 225–241

121. Johannes Jansi päevaraamat kogumisreisist Muhu saarele 1920. aastal. XLIX, 2006, 221–263

122. Johannes Rööp (1896–1985). XXXVII, 1989, 198

123. Jõesalu, Kirsti. Privaatse ja avaliku põimumisest nõukogude eesti eluilmas: postsostsialistlikke vaateid sotsiaalsetele suhetele nõukogude argielus. XLIX, 2006, 91–124

124. Järs, Anu. Meditsiinist, moraalist ja moest. Pilk supelriietuse vanemale ajaloole. XLVII, 2003, 71–102

125. Järs, Anu. Moodne supelrand. Pilk tänapäevase supelriietuse kujunemisele. XLVIII, 2004, 135–170

126. Jääts, Indrek. Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad). XLIV, 2000, 109–134

127. Jääts, Indrek. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline (Arvustus. Istoriko-kulturnõi atlas Respubliki Komi. Moskva: Drofa, Dik, 1997). XLIV, 2000, 258–266

128. Jääts, Indrek. Töö kolhoosis. Oisu piirkond Järvamaal 1940. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni. XLVI, 2002, 27–50

Jääts, Liisi – vt nr 407

129. Jürgenson, Aivar. Kalade kiiluvees. Eestlased Jaapani mere ääres. XLV, 2001, 67–102

130. Jürgenson, Aivar. Kuhu loksud, Euroopa? VIEuroopa kultuuri kongress Pamplonas 25.–28. oktoobrini 2000. XLV, 2001, 205–209

131. Jürgenson, Aivar. Mälestuste diskrimineerimisest kultuuri abil (Arvustus. Kultuur ja mälu. Studia ethnologica Tartuensia. 4. Tartu, 2001). XLVI, 2002, 199–204

132. Jürgenson, Aivar. Seentesse suhtumine meil ja mujal. XLVIII, 2004, 81–108

133. Jürisson, Virve. Eesti NSV töötajate varusta-tusest kestvuskaupadega. XXXIII, 1983, 5–22

134. Kaavere, Vello. Karl Ernst v. Baeri vaadetest etnograafiale ja tema osast etnograafilise uurimistöö organiseerimisel. XXXVI, 1988, 156–164

135. Kaelep, Kairi. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasõja aastail. XLV, 2001, 11–36

136. Kaldmaa, Ida. Lõigetega unkalaudadest Eesti taluehitistel. XV, 1947, 118–137

137. Kalits, Johannes. Rahvussuhete reguleerimisest NSV Liidu uues konstitutsioonis. XXXII, 1981, 7–17

138. Kalits, Vilve. Kaasaegsete pulmade kujunemisloost. XXIX, 1976, 7–28

139. Kalits, Vilve. Kihnlaste kalastusest. XVI, 1959, 166–202

140. Kalits, Vilve. Kihnlaste kiviveost. XVII, 1960, 169–190

141. Kalits, Vilve. Kihnlaste meresõitudest. XVIII, 1962, 80–98

142. Kalits, Vilve. Tähtpäevatraditsioonide kujundamisest Tartu Riiklikus Ülikoolis. XXX, 1977, 250–264

143. Kalits, Vilve. Töökollektiivide hinnangud töötraditsioonidele. XXXIII, 1983, 23–29

144. Kaljuvee, Grigori. Eesti rahvapäraseid laste mänguasju. XIX, 1964, 210–237

145. Kaljuvee, Grigori. Häll. XXII, 1967, 265–301

146. Kaljuvee, Grigori. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi. XVII, 1960, 234–263

147. Kalling, Ken. Liikwa laened… õõnistavad meie randa. XLVIII, 2004, 109–134

148. Kalm, Mart. Anu Kannikese raamat arhitektuuriloolase loetuna (Arvustus. Anu Kannike. Kodukujundus kui kultuuriloomine. Etnoloogiline Tartu-uurimus. Eesti Rahva Muuseumi Sari 4. Tartu). XLVII, 2003, 259–264

149. Kangilaski, Epp. Kullassepad Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXIX, 1976, 231–240

150. Kangilaski, Epp. Sellid Lõuna-Eesti tsunftides 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXVIII, 1975, 210–223

151. Kangilaski, Epp. Tartu Väikegildi liikmeskonnast 18. saj. lõpul ja 19. saj. esimesel poolel. XXVI, 1972, 191–211

152. Kangilaski, Epp. Tsunftivälistest käsitöölistest Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 81–91

153. Kangilaski, Epp. Vabad inimesed Harjumaal XVIII sajandi keskel. XXIV, 1969, 223–239

154. Kangilaski, Epp. Õpipoisid Lõuna-Eesti tsunftides 18. ja 19. sajandil. XXVII, 1973, 186–197

155. Kannike, Anu. Elustiili dokumenteerimine. Kodu kui sümboolne keskkond. XLIII, 1999, 51–69

156. Kannike, Anu. Rahvakunstist esemeuurimuse taustal. XLI, 1996, 105–128

157. Kannike, Anu. Rahvakunstist kaasaegse kultuurianalüüsini. XLIV, 2000, 47–58

158. Kaplinski, Küllike. Sotsioloogia ja keskaegne linnaelanikkond. XXXIII, 1983, 38–55

159. Karm, Jüri. Fotode säilitamisest. XLIX, 2006, 195–220

160. Karm, Svetlana. Eesti etnoloogid Udmurtias. Eesti Rahva Muuseumi 1971.–1991. aasta udmurdi ekspeditsioonide päevikute analüüs. XLIX, 2006, 157–194

161. Karm, Svetlana. Eesti Rahva Muuseumi udmurdi kogud. XLVI, 2002, 121–158

162. Karu, Ellen. Abiajamine – vana vastastikuse abistamise komme. XVIII, 1962, 276–290

163. Karu, Ellen. Lääne-Eesti taluelamute arengust XX sajandi algusest tänapäevani. XIX, 1964, 50–75

164. Karu, Ellen. Rukkipeksust Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXVIII, 1975, 92–113

165. Karu, Ellen. Suviviljapeks Eestis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul. XXV, 1971, 185–206

166. Karu, Lembit. Peeruvalgustus Eesti külas 19. sajandil. XXVIII, 1975, 189–209

167. Kask, Enn. Aja- ja tööjaotus Võru rajooni maaperedes. XXI, 1966, 206–224

168. Keskküla, Kaie. Muhu ehted 19.–20. sajandil. XXXIX, 1992, 90–115

169. Kettunen, Lauri. Vepslaste pulmakommetest. I, 1925, 45–52

170. Kirme, Kaalu. Eesti suurim kuhiksõle tüüp (setu sõlg). XXXII, 1981, 57–78

171. Kirme, Kaalu. Eesti tarbekunsti seostest rahvakunstiga (XIX sajandi lõpust kuni 1940. aastani). XXIV, 1969, 41–57

172. Kivisaar-Feoktistova, Liivia. Eesti äkked. XVI, 1959, 11–67

Kivisaar, Liivia – vt ka Feoktistova, Liivia

173. Klimova, Galina. Komi mustrilised kudumid (vene keeles). XXX, 1977, 199–224

174. Kondratjeva, Olga. Mööbel Euroopa rahvaste pulmakombestikus 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. XLIV, 2000, 59–67

175. Konksi, Karin. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. XLVIII, 2004, 13–46

176. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1976. aastal. XXXI, 1978, 268–275

177. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1977. aastal. XXXII, 1981, 174–182

178. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1978. aastal. XXXII, 1981, 183–192

179. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1979. aastal. XXXIII, 1983, 156–164

180. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1980. aastal. XXXIII, 1983, 165–173

181. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1981. aastal. XXXV, 1984, 182–188

182. Konsin, Kalju. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1982. aastal. XXXV, 1984, 189–195

183. Konsin, Kalju. Etnograafiamuuseumi massikultuuritööst 1976–1980. XXXIV, 1984, 146–150

184. Konsin, Kalju. Haapsalu rätikud. XXII, 1967, 172–187

185. Konsin, Kalju. Hiiu rahvavaibad. XXXIII, 1983, 107–122

186. Konsin, Kalju. Käsitööliste töötingimustest mõningates Eesti alevites ja väikelinnades. XXIV, 1969, 347–375

187. Konsin, Kalju. Käsitööringide ja isetegevusliku tarbekunsti näituste osa naiskäsitöö arengus Nõukogude Eestis. XX, 1965, 107–126

188. Konsin, Kalju. Lahemaa rahvavaibad. XXXV, 1984, 63–69

189. Konsin, Kalju. Muhu tikitud rahvavaibad. XXXII, 1981, 30–56

190. Konsin, Kalju. Mõningaid jooni komi rahvakunstist. XXVII, 1973, 198–217

191. Konsin, Kalju. Naiskäsitöö Võru rajoonis. XXI, 1966, 164–205

192. Konsin, Kalju. Rahvakunstimeistrite koondis „Uku”. XXVI, 1972, 149–169

193. Konsin, Kalju. Rahvapäraseid jooni kaas-aegsete linaste kangaste kujunduses. XIX, 1964, 37–49

194. Konsin, Kalju. Saaremaa naiskäsitööst tänapäeval. XXXVI, 1988, 70–79

195. Konsin, Kalju. Surguti hantide olme eripära. XXXI, 1978, 149–176

196. Konsin, Kalju. Udmurdi kudumite eripära. XXX, 1977, 157–222

197. Konsin, Kalju. Viljandi rajooni rahvakunsti-meistrite tegevusest. XXXVI, 1988, 80–85

198. Korzjukov, Olimpi. Eesti Riikliku Vabaõhu-muuseumi loomise printsiibid. XX, 1965, 76–81

199. Kotova, Jevgenia. Volga-Kaama regiooni soome-ugri rahvaste etnograafilised kogud Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 79–86

200. Krastiņa, Anna. Läti rahvaarhitektuuri uurimisest. XX, 1965, 228–247

201. Kuigo, Elle. Eesti särkide lõikest XIX sajandil ja XX sajandi algul. XXIII, 1968, 256–288

202. Kuigo, Elle. Lilltikandist eesti rahvakunstis 19. saj. lõpul ja 20. saj. algu-poolel. XXVI, 1972, 119–148

203. Kuigo, Elle. Naistesärkide kaunistused Eestis XIX sajandil. XXIV, 1969, 75–125

Kuigo, Elle – vt ka Vunder, Elle

204. Kuplais, Mārtiņš. Sauna planeeringu omapärast Vidzeme keskosas (vene keeles). XXXIII, 1983, 123–133

205. Kurrik, Helmi. Eesti pitsid. VI, 1931, 88–119

206. Kurrik, Helmi. Kama. V, 1929, 170–184

207. Kurrik, Helmi. Kõlavöö Eestis. VII, 1932, 93–124

208. Kurrik, Helmi. Näärikroonid. IV, 1928, 57–77

209. Kurrik, Helmi. Tekstiiltehnilisi haruldusi E. R. Muuseumis. IX–X, 1934, 225–230

210. Kurrik, Helmi. Villased meestevööd. XI, 1937, 120–147

211. Kurrik, Helmi. Vorstid. VIII, 1934, 112–154

212. Kõiva, Mare. Numeraalid. Ühest loitsude alaliigist. XLIII, 1999, 115–132

213. Kõresaar, Ene. Etnograafilised vööd ja vööde etnograafia (Arvustus. Eevi Astel. Eesti vööd. Tartu: Ilmamaa, 1998). XLIV, 2000, 245–249

214. Kärner, Aime. Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Kasarmud. XXIII, 1968, 315–330

215. Kärner, Aime. Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Väikemajad. XXVII, 1973, 33–53

216. Kärner, Aime. Tartu Ülikooli õppejõud Etnograafiamuuseumi kogude täiendajatena. XXXV, 1984, 28–34

217. Käärik, Henn. Kaasaegse eesti küla monograafilise uurimise programmist. XXXVI, 1988, 7–15

218. Laakmann, Heinrich. Pärnu linna ümbruse kalapüügikohad. XIV, 1939, 112–119

219. Laid, Eerik. Mordvalaste etnograafilised ja pool-muinasaegsed sõled. II, 1926, 165–186

220. Laid, Eerik. Petseri laat etnograafiliselt seisukohalt. XI, 1937, 55–82

221. Laid, Eerik. „Pirru-Jaak”. IV, 1928, 98–100

222. Laidre, Margus. Rootsi armee värvatud väeosade rahvuslikust, vanuselisest ja sotsiaalsest koosseisust Liivimaal 17. sajandi lõpul. XXXVII, 1989, 145–166

223. Leete, Art. Etnoloogiline näidisuurimus (Arvustus. Ene Kõresaar. Vaip– tekki muodi asi. Etnoloogiline esemeuurimus. Studia Ethnologica Tartuensia 2. Tartu ülikooli etnoloogia õppetool. Tartu, 1999). XLV, 2001, 202–204

224. Leete, Art. Hulk huvitavaid uurimusi rahvapärimusest ja -usust, sealhulgas kolm soome-ugri identiteeti (Arvustus. Studies in Folklore and Popular Religion. Vol. 1. Tartu, 1996; vol. 2, Tartu, 1999; vol. 3. Tartu, 1999). XLIV, 2000, 254–257

225. Leete, Art. Kultuuri ärakasutamine (ühest suundumusest tänapäevases Euroopa museoloogilises diskussioonis): [Euroopa 3. Etnograafiliste ja Sotsiaalajaloo Muuseumide Suurkonverents, Belgia, Namur, 1999]. XLIII, 1999, 207–214

226. Leete, Art. Lääne-Siberi taiga- ja tundrainimeste ruumitundmisest seoses orienteerumisviisidega. XLI, 1996, 211–225

227. Leete, Art. Märkmeid maastikutõlgendamisest põlisrahvastel. XLVI, 2002, 159–182

228. Leete, Art. Raamat mägieestlastest (Arvustus. Marika Mikkor. Eestlased Musta mere rannikul. Tartu, 1998). XLIII, 1999, 202–206

229. Leete, Art. Soome-ugri kultuuride etnoloogilise talletamise tänapäevaseid probleeme Eesti Rahva Muuseumis. XLII, 1998, 11–33

230. Leete, Art. Suur ja väike kultuuriuurimine (Arvustus. Kultuuri mõista püüdes. Trying to Understand Culture. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica 3. Juubelikogumik Dr. habil. Ants Viirese 80. sünnipäevaks. Toim. Terje Anepaio ja Aivar Jürgenson. Tallinn, 1998). XLIV, 2000, 250–253

231. Leete, Art. Vaateid „Eesti rahvakultuurile” (Arvustus. Eesti rahvakultuur. Koost. ja toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998). XLIII, 1999, 187–201

232. Leinbock, Ferdinand. Eesti Rahva Muuseum 1909–1934. IX–X, 1934, 1–48

233. Leinbock, Ferdinand. Kabi- ja pottmütsid. I, 1925, 89–103

234. Leinbock, Ferdinand. Liivlaste kalastusest ja vähipüügist. IV, 1928, 109–151

235. Leinbock, Ferdinand. Linnumunade korjamisest. VIII, 1934, 155–180

236. Leinbock, Ferdinand. Puulukud. II, 1926, 48–68

237. Leinbock, Ferdinand. Uste ja väravate sulused Eestis. V, 1929, 72–140

Leinbock, Ferdinand – vt nr 310

Leinbock, Ferdinand – vt ka Linnus, Ferdinand

238. Ligi, Herbert. Veoloomadest Eestis feodalismi perioodil. XXIV, 1969, 195–222

239. Liiv, Ildike. Ühiskarjatamisest Saaremaal. XVIII, 1962, 38–79

Liiv, Ildike – vt ka Jaagosild, Ildike

240. Linnus, Ferdinand. Eesti vanem mesindus I. Metsamesindus. XII–XIII, 1939, 1–495

241. Linnus, Ferdinand. Ilmari Manninen. In memoriam. XI, 1937,V–VII

Linnus, Ferdinand – vt ka Leinbock, Ferdinand

242. Linnus, Jüri. 1810. aasta ankeetvastused Põhja-Eesti talurahva elu-olu kajastajana. XXII, 1967, 121–152

243. Linnus, Jüri. Aliise Moora ja Etnograafiamuuseum. XXXIV, 1984, 123–126

244. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1964. ja 1965. aastal. XXI, 1966, 313–331

245. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1966. aastal. XXII, 1967, 341–347

246. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1967. aastal. XXIII, 1968, 357–363

247. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1968. aastal. XXIV, 1969, 383–389

248. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1969. aastal. XXV, 1971, 246–252

249. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1970. aastal. XXVI, 1972, 297–306

250. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1971. aastal. XXVII, 1973, 290–295

251. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1972. aastal. XXVIII, 1975, 245–253

252. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1973. aastal. XXIX, 1976, 287–292

253. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1974. aastal. XXX, 1977, 265–272

254. Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1975. aastal. XXXI, 1978, 258–267

255. Linnus, Jüri. Etnograafia Muuseumi teatmematerjali kogudest. XVI, 1959, 300–313

256. Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi aastaraamatu I–XXX (1925–1977) sisuregister. XXXI, 1978, 276–288

257. Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrk 1931–1981. XXXVI, 1988, 23–42

258. Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduskonverentsid 1959–1980. XXXIV, 1984, 136–142

259. Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduspäevad 1976–1980. XXXIV, 1984, 143–145

260. Linnus, Jüri. Etnograafiliste esemete hoiustamise põhimõtted Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XX, 1965, 82–86

261. Linnus, Jüri. Harri Moora ja Etnograafiamuuseum. XXIII, 1968, 351–356

262. Linnus, Jüri. Helmi Üprus ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVI, 1988, 62–69

263. Linnus, Jüri. Käsitöölised Eesti väikelinnades 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVI, 1972, 170–190

264. Linnus, Jüri. Käsitöölised Tallinnas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVII, 1973, 153–169

265. Linnus, Jüri. Küla sepikojad Eestis. XVIII, 1962, 141–175

266. Linnus, Jüri. Küla sepikojad Saaremaal. XVII, 1960, 84–104

267. Linnus, Jüri. Külasepast Eestis. XX, 1965, 127–169

268. Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIIIsajandil ja XIX sajandi algul. XXII, 1967, 153–171

269. Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eesti 15. ja 16. sajandi ajalooallikates. XXXII, 1981, 101–113

270. Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis XVIIIsajandi lõpul. XXV, 1971, 207–228

271. Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 92–103

272. Linnus, Jüri. Maakäsitööliste pere Eestis 18. sajandil. XXIX, 1976, 213–228

273. Linnus, Jüri. Maakäsitööliste sotsiaalne koosseis Eestis 17. sajandi lõpul. XXXIV, 1984, 68–90

274. Linnus, Jüri. Põhja-Eesti maasepad XVIII sajandil. XXI, 1966, 296–312

275. Linnus, Jüri. Sepaameti õppimine Eesti külas XVIII ja XIX sajandil. XXIII, 1968, 175–202

276. Linnus, Jüri. Sepp eesti rahvatraditsioonis. XX, 1965, 170–183

277. Linnus, Jüri. Vallasepast Eestis. XIX, 1964, 121–142

278. Linnus, Jüri. Üliõpilased etnograafilise materjali kogumisel. XXXV, 1984, 35–45

279. Linnus, Tanel. Kuramaa liivlaste põllundus. XXXIII, 1983, 150–155

280. Loit, Juuli. Pulmad, varrud ning haigused ja nende ravimine endises Rapla kihelkonnas. XXVIII, 1975, 224–235

281. Loorits, Oskar. Kujutelmade ja motiivistiku päritolust ja vanadusest. IX–X, 1934, 165–175

282. Luts, Arved. Abiellumistest Võru rajoonis. XXI, 1966, 225–248

283. Luts, Arved. Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul. XVI, 1959, 203–210

284. Luts, Arved. Avanäitusest esimese püsiekspositsioonini. Eesti Rahva Muuseumi näitused 1945–1950. XLV, 2001, 37–66

285. Luts, Arved. Eesti kalurite ajutised rannaelamud. XXX, 1977, 67–94

286. Luts, Arved. Eesti põhjarandlaste kartulivedu Soome. XXIII, 1968, 102–133

287. Luts, Arved. Eesti randlaste kalastusega seotud tavade sotsiaalne funktsioon. XXXI, 1978, 121–148

288. Luts, Arved. Etnograafiamuuseumi kaasaja uurimise ekspeditsiooni tööst 1962. aastal. XIX, 1964, 243–250

289. Luts, Arved. Ilmari Manninen Tartu Ülikooli õppejõuna. XLI, 1996, 25–39

290. Luts, Arved. Kalastusalase materjali kogumine korrespondentide kaasabil. XXXII, 1981, 161–173

291. Luts, Arved. Märkmeid Audruranna kolhoosi kaluriperede majanduselust. XVIII, 1962, 19–37

292. Luts, Arved. Rändpüügist Eesti merekalastuses. XVII, 1960, 129–168

293. Luts, Arved. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. XXIV, 1969, 288–318

294. Luts, Arved. Tartu ülikooli üliõpilaste etnograafiaalased tööd 1989–1993. XL, 1994, 207–219

295. Luts, Arved. Tartu ülikooli üliõpilaste etnograafiaalased tööd. XXXVIII, 1990, 207–223

296. Luts, Arved. Teel juubelile. Tagasivaade Eesti Rahva Muuseumi 50. aastapäevale ja selle eelloole. XLIII, 1999, 11–49

297. Luts, Arved. Võrgumajad Eesti mererannikul. XXV, 1971, 22–54

Luts, Arved – vt nr 38, 53

Lõhmus, Mari – vt nr 63

298. Lõoke, Endla. Kanepitoidud Eestis. XVII, 1960, 191–202

299. Lõoke, Endla. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. XVI, 1959, 68–87

300. Lõoke-Jaagosild, Endla. Rapla rajooni talurahva toidust tänapäeval. XIX, 1964, 7–19

Lõoke, Endla – vt ka Jaagosild, Endla

301. Manninen, Ilmari. Eesti etnograafilist vanavara välismaa muuseumites. V, 1929, 141–153

302. Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete ajalugu. III, 1927, 5–485

303. Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete pildistised välismaa kirjanduses möödunud sajandeil. VII, 1932, 76–92

304. Manninen, Ilmari. Etnograafilisi märkmeid Eesti Ingerist. IV, 1928, 39–56

305. Manninen, Ilmari. Kreevini rahvariie ja selle etnograafiline sugulus. I, 1925, 128–133

306. Manninen, Ilmari. Käänivõrgupüügist Võrtsjärvel. VI, 1931, 41–46

307. Manninen, Ilmari. Paulaharju pildistised Vene-Ingeri eestlaste ehitistest. VIII, 1934, 90–99

308. Manninen, Ilmari. Setude ehitused. I, 1925, 53–88;I I, 1926, 103–128

309. Manninen, Ilmari. Toailustised. XIV, 1939, 90–97

310. Manninen, Ilmari, Leinbock, Ferdinand. Rahvateaduslikud kogud Eesti Rahva Muuseumis. I, 1925, 134–144

311. Mark, Julius. Lapi pulmakommetest. IV, 1928, 101–108

312. Mark, Julius. Tuulilehvik. XI, 1937, 148–159

313. Mark, Karin. Volga- ja permisoomlaste antropoloogia. XX, 1965, 14–28

Metsallik, Romeo – vt nr 512

314. Mikkor, Marika. Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Povodimovo külas. XLII, 1998, 53–78

315. Mikkor, Marika. Kaukaasia eestlaste matuse-kombestikust. XXXIX, 1992, 167–188

316. Mikkor, Marika. Linnud, loomad, ebaselge päritoluga hääled ja unenäod surmaennetena Kaukaasia eestlastel. XLI, 1996, 167–181

317. Mikkor, Marika. Muutuvast matusekombestikust linnas ja maal. XLV, 2001, 103–146

318. Mikkor, Marika. Surmaga seotud tavadest ersamordva külades Sabajevos ja Povodimovos. XL, 1994, 153–189

319. Mikkor, Marika. Sünnijärgse ajaga seotud toimingutest Kaukaasia eestlastel. XLIII, 1999, 133–170

320. Minnijahmetova, Tatjana. Surnute auks peetavad rituaalid Kaama-tagustel udmurtidel. XLIV, 2000, 215–226

321. Moltšanova, Lidia. Valgevene kolhoosnikute kaasaegne elamu. XIX, 1964, 90–101

322. Moora, Aliise. Etnograafiamuuseumi kogud rahva toidu uurimise alusena. XXVII, 1973, 254–271

323. Moora, Aliise. Tavandi- ja peotoitudest eesti külas. XXIX, 1976, 47–100

Moora, Aliise – vt nr 328, 329

324. Moora, Harri. Eesti etnograafia nõukogulikul ülesehitamisel. XV, 1947, 24–35

325. Moora, Harri. Hõbeaare Pilistverest. I, 1925, 110–117

326. Moora, Harri. Üks varema raua-aja kalm Põhja-Eestis. II, 1926, 187–200

327. Moora, Harri, Anderson, Walter. Kohtla rahaleid. I, 1925, 104–109

328. Moora, Harri, Moora, Aliise. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest. XVII, 1960, 20–83

329. Moora, Harri, Moora, Aliise. Lisandeid vadjalaste ja isurite etnilisele ajaloole. XIX, 1964, 188–209

30. Mägi, Jaan. Eesti Rahva Muuseum ja Eesti põllutöömuuseum. IX–X, 1934, 102–104

331. Mägiste, Julius. Eesti ja kreevinite keelelisist kokkupuuteist. IX–X, 1934, 139–144

332. Möldre, Leili. Noored ja töökollektiiv. XXXII, 1981, 18–25

333. Niidu, Vilma. Savinõude valmistamisest Petseri ümbruses. XXXI, 1978, 83–102

334. Nikitina, Galina. Maa ümberjagamine Udmurdi kogukonnas (vene keeles). XXXVI, 1988, 127–137

335. NSVL Teaduste Akadeemia Etnograafiainstituudi tööst Suure Isamaasõja aastail. XV, 1947, 175–185

336. Nõmmela, Marleen. Gustav Ränk 1928. aasta suvel Karjalas: etnograafilise praktika analüüs. L, 2007, 43–78.

337. Pakosta, Liisa. Lastekasvatuse ideoloogilised ja ühiskondlikud aspektid. 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esikümnete koduse kasvatuse alase kirjanduse põhjal. XLI, 1996, 129–148

338. Pallo, Sirje. Elu Kabli külas 1998. aastal. XLIV, 2000, 161–194

339. Palmeos, Paula. Karjala keele uurimisest pärast Teist maailmasõda. XXXIV, 1984, 99–107

340. Palmeos, Paula. Tänapäeva Valdai karjalastest. XVIII, 1962, 244–265

341. Peedumäe, Tiia. Kristluse mõjud ja kristlikud tähtpäevad mari rahvakalendris. XLI, 1996, 183–209

342. Peršits, Abram, Tšeboksarov, Nikolai. Pool sajandit nõukogude etnograafiat. XXIII, 1968, 7–28

343. Peterson, Aleksei. Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal. XVII, 1960, 264–268

344. Peterson, Aleksei. Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1959.–1960. aastal. XVIII, 1962, 291–301

345. Peterson, Aleksei. Asunike elamute ehitamisest kodanlikus Eestis. XX, 1965, 184–208

346. Peterson, Aleksei. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1963. aastal. XX, 1965, 248–258

347. Peterson, Aleksei. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail. XVII, 1960, 7–19

348. Peterson, Aleksei. Eesti nõukogude etnograafia aastail 1940–1965. XXI, 1966, 9–42

349. Peterson, Aleksei. Eesti rehetoa aknad aastail 1850–1940. XXVII, 1973, 7–26

350. Peterson, Aleksei. Eesti taluelamu suurus aastail 1920–1940. XXV, 1971, 7–21

351. Peterson, Aleksei. Etnograafiamuuseumi tegevusest 1961. ja 1962. aastal. XIX, 1964, 251–262

352. Peterson, Aleksei. Etnograafiline film uurimisdokumendina (vene keeles). XXXIII, 1983, 30–37

353. Peterson, Aleksei. Kolmveerand sajandit Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi. XXXV, 1984, 7–27

354. Peterson, Aleksei. Lisandeid läänemeresoome rehe nimetuse uurimisloole. XXX, 1977, 136–146

355. Peterson, Aleksei. Lisandeid sürjakomi põllunduse ja ehitiste uurimisele. XXXII, 1981, 79–100

356. Peterson, Aleksei. Lõunavepsa linandusest. XXV, 1971, 169–184

357. Peterson, Aleksei. Nõukogude Eesti kaasaegne elu-olu etnograafia uurimis-objektina. XVIII, 1962, 7–18

358. [Peterson, Aleksei]. Olimpi Korzjukov. In memoriam. XXV, 1971, 241–244

359. Peterson, Aleksei. Rehetoa nimetusest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 27–32

360. Peterson, Aleksei. Rehetoa uksed aastail 1800–1940. XXVIII, 1975, 24–51

361. Peterson, Aleksei. Rehielamu kambrid 19. sajandil. XXVI, 1972, 7–59

362. Peterson, Aleksei. Rehielamu köök 19. sajandil. XXVI, 1972, 60–94

363. Peterson, Aleksei. Rehielamu rehetoa suurusest. XXVIII, 1975, 7–23

364. Peterson, Aleksei. Rehielamu ruumijaotuse arengu põhijooni XIX ja XXsajandil. XXII, 1967, 7–39

365. Peterson, Aleksei. Taluarhitektuuri küsimusi (Arvustus. Suitsutare 2. Valitud artiklid 1975–1999. Selected articles 1975–1999. Toimetus: Merike Lang (peatoimetaja), Juta Saron, Maret Tamjärv. Tallinn, 2000). XLV, 2001, 197–201

366. Peterson, Aleksei. Taluelamu käsitlus eestikeelses perioodikas aastail 1850–1917. XXIII, 1968, 29–54

367. Peterson, Aleksei. Tööliste eluolu ainese kogumisest ja uurimisest Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XXXVI, 1988, 16–22

368. Peterson, Aleksei. Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953.–1962. aastani. XIX, 1964, 76–89

369. Peterson, Aleksei. Vepsa ait. XXIV, 1969, 319–334

370. Peterson, Aleksei. Võru rajooni kaasaegne maaelamu. XXI, 1966, 47–79

371. Pihlapuu, Laura. Eesti asundus Livoonia Põhja-Kaukaasias. XXVI, 1972, 248–275

372. Piho, Mare. J. Hurda käsikiri „Setokźstź pühi’ ja tähtpääv䒔 etnograafilise allikana. XXXVIII, 1990, 67–85

373. Piho, Mare. Petserimaa venelaste metallehted (16.–20. sajandil). XLVI, 2002, 101–120

374. Piho, Mare. Setu naiste metallehted 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani (saksa keeles). XXXIX, 1992, 72–89

375. Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseum Ilmari Mannineni ajal. XLI, 1996, 11–23

376. Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseumi sidemed teadusasutustega väljaspool Eestit 1909–1987. XXXVIII, 1990, 170–206

377. Piiri, Reet. Eesti Rahva Muuseumi talurahvajalanõude kogu. XLVII, 2003, 145–180

378. Piiri, Reet. Kuidas on Aravetel riides käidud. I. XLIII, 1999, 91–114

379. Piiri, Reet. Kuidas on Aravetel riides käidud. II. XLIV, 2000, 69–108

380. Piiri, Reet. Rahvarõivas esinemisrõivana. XXXIX, 1992, 116–137

381. Piiri, Reet. See varumise harjumus– toidukultuurist nõukogude Eestis. XLIX, 2006, 49–90

382. Piiri, Reet. Viljandi rajooni maaelanike rõivastusest. XXXVI, 1988, 86–94

383. Piirimäe, Helmut. Tartu käsitöötsunftid 17. sajandil. XXXIII, 1983, 61–80

384. Popovics, Tibor Miklós. Russiini puukirikutest. XLII, 1998, 89–96

385. Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastiku etniline koosseis aastail 1917–1940. XXIII, 1968, 331–349

386. Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastiku etniline koosseis XIX sajandil ja XXsaj. algul (kuni 1913). XXV, 1971, 229–240

387. Pullat, Raimo. Tallinna elanikkonna rahvuslik ja professionaalne koostis XIX sajandi 70.–80-ndail aastail. XXIV, 1969, 272–287

388. Puss, Hugo. Hiiumaa suurperedest. XXX, 1977, 129–135

389. Puss, Hugo. Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890–1940. XXVIII, 1975, 74–91

390. Puss, Hugo. Mis eelnes pakkäkkele Hiiumaal? XXXI, 1978, 80–82

391. Põldmäe, Rudolf. Eesti rahvaomastest majariistadest. V, 1929, 39–71

392. Põllo, Helgi. Laiaistmelised kiiktoolid Hiiumaal. XL, 1994, 75–90

393. Pärdi, Heiki. Abhaasi ANSV Sulevi küla eestlaste elatusaladest 1885–1930. XXXV, 1984, 105–117

394. Pärdi, Heiki. Eesti Rahva Muuseumi kodumaised esemekogud. ‘Ethnographica’ paikkondlik päritolu. XL, 1994, 11–59

395. Pärdi, Heiki. „Loomulike vajaduste” rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel. XLVI, 2002, 51–80

396. Pärdi, Heiki. Muuseum ja tänapäev. Kaasaja dokumenteerimise probleeme kultuuriloomuuseumides. XLIII, 1999, 71–89

397. Pärdi, Heiki. Mõningaist etnilistest protsessidest koolalaplaste juures 1926–1979. XXXVII, 1989, 22–38

398. Pärdi, Heiki. Nüüdisaega iseloomustava teatmematerjali kogumistöö vormid Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XXXII, 1981, 26–29

399. Päss, Elmar. Kalevala laulikuid Soome Rahvusmuuseumis. XI, 1937, 44–54

400. Päss, Elmar. Lihaheide Eestis. VI, 1931, 5–40

401. Päss, Elmar. Mardipäeva mängudest. VIII, 1934, 71–89

402. Päss, Elmar. Peakatted rahvalaulus. IX–X, 1934, 145–164

403. Raendi, Aili. Eesti põllumeeste seltside näitustest 19. sajandi 70.–80. aastatel. XXVIII, 1975, 117–130

404. Raendi, Aili. Mõnede hilisemate eesti põllumeeste seltside tegevusest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. XXVII, 1973, 101–127

405. Raid, Lembit. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XXVI kongress ideoloogiatöö põhisuundadest. XXXIV, 1984, 7–10

406. Rattus, Kristel. „Vilde jootraha“: võimuvõitlus ressursside pärast või ideoloogiline konflikt? Sotsiaalne reaalsus meediatekstides. XLVIII, 2004, 171–202

407. Rattus, Kristel, Jääts, Liisi. Eesti Rahva Muuseumi ühisprojektid looduskaitseorganisatsioonidega: „Traditsioonilised töövõtted internetis“ ja „Karula Rahvuspargi pärandkultuur. Juured ja tänapäev“. XLVIII, 2004, 223–226

408. Rauba, Monika. Ülevaade Eesti maapoliitikast 20. sajandil. XLVI, 2002, 11–26

Rauba, Monika – vt ka Vestmann, Monika

409. Reemann, Vaike. Karjala aines Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. XXXIV, 1984, 108–111

410. Reemann, Vaike. Näitus „Soomeugrilaste rahvakunst” Tallinnas 1989. aastal. XL, 1994, 60–74

411. Reemann, Vaike. Tähelepanekuid Tihvini karjalaste naiste käsitöödest. XXXV, 1984, 96–104

412. Reemann, Vaike. Viinapuuväät – maasikakiri. XLVII, 2003, 249–258

413. Reemann, Vaike. Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes. L, 2007, 131–158

414. Reemann, Vaike, Õunapuu, Piret. Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi 45. konverentsist. XLVIII, 2004, 232–235

415. Reidla, Jana. Joseph Zmigrodsky (1858–1936) kollektsioon Eesti Rahva Muuseumi fotokogus. XLII, 1998, 117–138

416. Reio, Juta. Leivaga seotud kombestikust Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXVIII, 1990, 48–66

417. Reio, Juta. Viljandi rajooni maaelanike toidumajandusest. XXXVI, 1988, 95–112

418. Romanova, Galina. Mööblivalmistamine Komis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses (vene keeles). XXXIII, 1983, 134–139

419. Runnel, Pille. Kultuuri ja tehnoloogiate vahekorrast: Internet kui kultuuritegur. Probleemipüstitus. XLIV, 2000, 13–45

420. Runnel, Pille. Maailmafilm. Tartu visuaalse kultuuri festival 2005. XLIX, 2006, 264–268

421. Runnel, Pille. Suvekool rahvaluule ja etnoloogia suundumustest. XLIV, 2000, 267–273

422. Runnel, Pille. Tartu visuaalse kultuuri päevad Eesti Rahva Muuseumis. XLVIII, 2004, 227–231

423. Ruus, Maie. Kultuurirevolutsiooni algus Eesti NSV-s 1940.–1941. a. XX, 1977, 7–21

424. Ruusmann, Reet. Defitsiit kui osa nõukogude-aegsest argielust Eesti NSV-s. XLIX, 2006, 125–156

425. Ränk, Gustav. Eesti ader. IV, 1928, 19–38

426. Ränk, Gustav. Eesti küla veevarustusest ja kaevutüüpidest. XI, 1937, 83–119

427. Ränk, Gustav. Eesti rannarootsi elamu läbi aegade. XLI, 1996, 65–87

428. Ränk, Gustav. Haruldane kalapüünis. VI, 1931, 81–87

429. Ränk, Gustav. Härjaike. V, 1929, 154–169

430. Ränk, Gustav. Kalade säilitamisest ja konservimisest Peipsi ranniku külades. VII, 1932, 68–75

431. Ränk, Gustav. Kultusekivid haiguste panipaigana. XXXIX, 1992, 156–166

432. Ränk, Gustav. Materiaalne Peko. IX–X, 1934, 176–203

433. Ränk, Gustav. Omapärane elamutüüp Eesti Põhjaranniku neemedel. XIV, 1939, 69–89

434. Ränk, Gustav. Paar algelist kalapüünist Narva jõelt. VIII, 1934, 100–111

Ränk, Gustav – vt nr 32

435. Saar, Edgar. Handi rahvakultuuri muutumisest 20. sajandil. XLIV, 2000, 195–214

436. Saar, Edgar. Hõõrdetulest Eestis. XXIX, 1976, 241–247

437. Saar, Edgar. Põhjahandi naiste nüüdisaegsed rahvarõivad. XXXV, 1984, 82–95

438. Saar, Edgar. Põhjahandi püstkoda tänapäeval. XLIII, 1999, 171–185

439. Saar, Edgar. Põhjahantide kodune tarbevara. XLV, 2001, 171–188

440. Saar, Edgar. Tuletegemine tuleraua, tulekivi ja süütisega. XXVIII, 1975, 167–188

441. Salu, Edith. Rasedusega seotud uskumused ja kombed eestlastel. XXXVIII, 1990, 105–139

442. Sannikova, Ariadna. Karjala elamu. XXV, 1971, 87–105

443. Saron, Juta. Etnograafiamuuseumi osa vabaõhumuuseumi mõtte algatamisel ja elluviimisel. XXXIV, 1984, 29–39

444. Saron, Juta. Raudkiviehitus Muhu saarel 20. sajandi algupoolel. XXXVI, 1988, 43–61

445. Sarv, Heno. Hinnang maride, mordvalaste ja udmurtide arvukusele 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. XL, 1994, 105–152

446. Sarv, Heno. Muutustest uurali ja teiste keelkondade rahvaste kaasaegses asustuses NSV Liidus (etnodemograafiliste andmete võrdleva analüüsi katse) (vene keeles). XXXVII, 1989, 5–21

447. Sarv, Heno. Soome-ugri tänapäevaprobleemide kultuurökoloogilised tagamaad. XLII, 1998, 35–52

448. Sarv, Heno, Vladõkin, Vladimir. Puudesalu tüüpi ohvrikohtadest eestlaste ja volgasoomlaste juures. XXXVI, 1988, 138–155

449. Saveljeva, Ljudmila. Tikand udmurdi ηΰπ-vöödel (vene keeles). XXXI, 1978, 177–189

450. Schmiedehelm, Marta. Keskmise rauaaja aareleide Kambjast. IX–X, 1934, 212–224

451. Schmiedehelm, Marta. Kümme aastat esiajalooliste muististe kaitset. XI, 1937, 1–13

452. Sepp, Hendrik. Põllumajanduse teoreetiline käsitlus Liivimaal XVII ja XVIII sajandil. IX–X, 1934, 204–211

453. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1931/32. a. eest. VIII, 1934, 181–192

454. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1932/33. aasta eest (1. IV 32– 31. III 33). IX–X, 1934, 255–267

455. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1933/34. aasta eest (1. IV 33– 31. III 34). IX–X, 1934, 268–282

456. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1934. /1935. a. eest (1. IV 34– 31. III 35). XI, 1937, 161–177

457. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1935. /1936. a. kohta (1. IV 35– 31. III 36). XI, 1937, 178–197

458. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1936. /1937. a. kohta (1. IV 36– 31. III 37). XIV, 1939, 121–140

459. Sihtasutis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1937. /1938. a. kohta (1. IV 37 – 31. III 38). XIV, 1939, 141–158

460. Siimets, Ülo. Kaks tšuktši lugu. XLIV, 2000, 227–244

461. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1989. aastal. XL, 1994, 222–236

462. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1990. aastal. XL, 1994, 237–254

463. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1992. aastal. XL, 1994, 266–294

464. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1993. aastal. XL, 1994, 295–326

465. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1994. aastal. XLI, 1996, 231–257

466. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1995. aastal. XLI, 1996, 259–288

467. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1996. aastal. XLII, 1998, 161–199

468. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1997. aastal. XLII, 1998, 201–242

469. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 1998. aastal. XLIII, 1999, 215–250

470. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2000. aastal. XLV, 2001, 217–244

471. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2001. aastal. XLVI, 2002, 205–240

472. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2002. aastal. XLVII, 2003, 265–298

473. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2003. aastal. XLVIII, 2004, 236–270

474. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2004. aastal. XLIX, 2006, 271–307

475. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseum 2005. aastal. L, 2007, 214–250

476. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseumi 1999. aasta tööaruanne. XLIV, 2000, 274–296

477. Sikka, Toivo. Eesti Rahva Muuseumi tegevusest 1988. aastal. XXXIX, 1992, 189–197

478. Sild, Hilja. Gustav Matto ja tema pärand. XXVIII, 1975, 236–244

479. Sild, Hilja. Kuidas kanti mulgi puusapõlli? XVIII, 1962, 234–238

480. Sild, Hilja. Linuk ehk sabaga tanu. XXIV, 1969, 58–74

481. Stepermanis, Marģers. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes (vene keeles). XVII, 1960, 225–233

482. Šlõgina, Natalie. Etnograafilisi materjale Manasseini revisjonis. XXIV, 1969, 254–271

483. Šlõgina, Natalia. Ingerisoomlaste pulmakombeist (vene keeles). XXXVII, 1989, 39–76

484. Šlõgina, Natalie. Rehtedest Eesti NSV-ga külgnevates Vene NFSV rajoonides. XVIII, 1962, 124–140

Šlõgina, Natalia – vt nr 503,504, 505

485. Zassetskaja, Marina. Germaani rahvaste kogud Venemaa Etnograafiamuuseumis. XLII, 1998, 97–115

486. Zirk, A. Jooni Võru rajooni majanduse arengust. XXI, 1966, 43–46

487. Tallgren, Aarne Michaėl. Esiajaloolised eesti asjad Helsingi muuseumis. I, 1925, 35–44

488. Tammur, Kadri. Korterioludest Tartu linnas aastail 1920–1940. XXXIV, 1984, 51–67

489. Tammur, Kadri. Tartu elanikkonna etniline struktuur aastail 1920–1940. XXXV, 1984, 173–181

490. Tampere, Herbert. Eeslaulja ja koor setu rahvalaulude ettekandmisel. IX–X, 1934, 49–74

491. Tampere, Herbert. Eesti regivärsilise rahvalaulu meloodika stiilitüübid. XX, 1965, 50–66

492. Tampere, Herbert. Mart Saar kui rahvaviiside koguja. XXIX, 1976, 248–258

493. Tarvel, Enn. Tartu käsitööst 16. sajandil. XXXIII, 1983, 56–60

494. Tassa, Aleksander. Friedr. Rob. Faehlmanni tõestatud ja oletatavaid portreid. XIV, 1939, 98–111

495. Tiik, Leo. Lisandeid Saaremaa taluehitiste uurimise alalt. XXIX, 1976, 170–188

496. Tiik, Leo. Uusi lisandeid Saaremaa taluehituste uurimise alalt. XXXIV, 1984, 45–50

497. Tilk, Alo. Eesti suusad. V, 1929, 32–38

498. Tolstov, Sergei. Etnograafia ja nüüdisaeg. XV, 1947, 11–23

499. Toom, Inga. Millisel naisel on õigus sünnitada? Pilk 1990. aastate teise poole perekonna-diskursusele Eestis. XLVIII, 2004, 2203–222

500. Toomas, Merike. Külastajate uuringu tulemustest Eesti Rahva Muuseumis. XLV, 2001, 210–216

501. Toulouze, Eva. Tartu põhjauuringute koolkond. XLVI, 2002, 183–194

502. Troska, Gea. Suveköögid Eestis. XXX, 1977, 95–128

503. Troska, Gea, Šlõgina, Natalia. Eesti külavormide klassifitseerimisest. XXIX, 1976, 101–125

504. Troska, Gea, Šlõgina, Natalie. Kehvikute asulatest ja elamutest Eesti mandriosas XIX sajandi teisel poolel ja XXsajandi alguses. XIX, 1964, 102–120

505. Troska, Gea, Šlõgina, Natalie. Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest. XVI, 1959, 153–165

Tšeboksarov, Nikolai – vt nr 342

506. Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1983. aastal. XXXVI, 1988, 165–175

507. Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1984. aastal. XXXVI, 1988, 176–183

508. Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1985. aastal. XXXVII, 1989, 188–196

509. Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1986. aastal. XXXVIII, 1990, 224–233

510. Tuubel, Virve. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1987. aastal. XXXVIII, 1990, 234–244

511. Tuubel, Virve. Eesti Rahva Muuseum 1991. aastal. XL, 1994, 255–265

512. Tvauri, Andres, Metsallik, Romeo. Tartu pottsepa Johann Rehni töökoja (umbes 1684–1708) toodang. L, 2007, 159–198

513. Tõnson, Helene. Saunad Eestis. IV, 1928, 14–18

514. Tõnurist, Igor. Torupill Lääne-Ingeris. XXX, 1977, 242–249

515. Tõnurist, Igor. Vadjalaste ja isurite kandlest. XXIV, 1969, 335–346

516. Uibo, Halliki. Talurahva sotsiaalsest struktuurist Polli mõisas 19. sajandi esimesel poolel. XXVI, 1972, 212–226

517. Uibo, Halliki. Taluteenijate palgaolud Mulgimaal XIX sajandil. XXIV, 1969, 239–253

518. Uus, Andres. Palkaitade ehitus Misso vallas 20. sajandi alguses. XLVII, 2003, 211–248

519. Vahtre, Lauri. Eesti rahvakalendri ja kesk-aegsete kirikukalendrite suhetest. XXXVII, 1989, 167–187

520. Valk, Ülo. Raamat neenetsite konversioonist. XLIX, 2006, 269–270

521. Vallikivi, Laur. Pilk põhjarahvastele läbi ajaloo (Arvustus. Art Leete. Põhjarahvad antiigist tänapäevani: obiugrilaste ja neenetsite kirjelduste muutumine. Eesti Rahva Muuseumi Sari 3. Tartu, 2000). XLVI, 2002, 195–199

522. Vassar, Artur. Etnograafilise korjamistöö ülesandeid Nõukogude Eestis. XV, 1947, 166–174

523. Veidemann, Andra. Maa-alused eesti rahva-meditsiinis. XXXVIII, 1990, 86–104

524. Vestmann, Monika. Talude taasloomisest Võrumaal etnoloogi pilgu läbi. XLIV, 2000, 135–159

Vestmann, Monika – vt ka Rauba, Monika

525. Viidalepp, Richard. Eesti külviabinõud ja külvisamm. XV, 1947, 81–117

526. Viidalepp, Richard. Rahvajuttude tootmismaagilisest funktsioonist. XX, 1965, 67–75

527. Viidalepp, Richard. Rahvajutustaja rahva hulgas. XVI, 1959, 275–299

528. Viidebaum, Richard. Jakob Hurda kaastöölistest. IX–X, 1934, 231–254

Viidebaum, Richard – vt ka Viidalepp, Richard

529. Viikberg, Jüri. Vadjalaste nahaparkimisest. XXXIV, 1984, 91–98

530. Viires, Ants. 75 aastat Ferdinand Linnuse sünnist. XXIV, 1969, 377–382

531. Viires, Ants. Aliise Moora tee teaduses. XXXIV, 1984, 127–130

532. Viires, Ants. Baltikumi rahvaste põllu-majanduslikus transpordis avalduvaist ajaloolis-kultuurilistest suhetest. XX, 1965, 29–39

533. Viires, Ants. Chr. H. J. Schlegeli „Reisen in mehrere russische Gouvernements” etnograafilise allikana. XVI, 1959, 249–274

534. Viires, Ants. Eesti taluehitiste uurimisest. XVII, 1960, 105–128

535. Viires, Ants. Esimene katse eesti taluelamuid parandada. XXV, 1971, 55–86

536. Viires, Ants. Härjarakend Baltimaades. XXIII, 1968, 134–174

537. Viires, Ants. Materjale Eesti taluelamute arenemisest XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algupoolel. XVIII, 1962, 99–123

538. Viires, Ants. Rahvakunsti olemus ja piirid. XXXIX, 1992, 7–22

539. Viires, Ants. Rahvakunstimeistrid õllekanne valmistamas. XIX, 1964, 143–166

540. Viires, Ants. Ratsutamine – vana rahvapärane liiklusviis. XV, 1947, 36–80

541. Vilbaste, Gustav. Taimedega värvimisi Eestis. XIV, 1939, 1–56

542. Vilbaste, Gustav. Vanade kaartide abi muistsete kultusepaikade kindlakstegemisel. XV, 1947, 157–161

543. Vilbaste-Vilberg, Gustav. Õnne- ja ennustustaimi. XI, 1937, 36–43

544. Vilberg, Gustav. Kalapüüdmisest endistel aegadel. I, 1925, 118–127

Vilberg, Gustav – vt ka Vilbaste, Gustav

545. Viski, Kįroly. Ungari rahvapärane kultuur. II, 1926, 5–47

546. Vladõkin, Vladimir. Udmurtide agraarkultus (vene keeles). XXXII, 1981, 146–160

Vladõkin, Vladimir – vt nr 448

547. Volkov, Ivan. Sotsialistlik elulaad (mõiste, uurimisprobleemid). XXXI, 1978, 7–20

548. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivaseelikud. XXV, 1971, 106–149

549. Voolmaa, Aino. Fr. R. Kreutzwaldi käsikiri Virumaa rahvarõivastest. XVI, 1959, 219–248

550. Voolmaa, Aino. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. XXIX, 1976, 189–212

551. Voolmaa, Aino. Materjale rahvarõivaste kohta Jakob Hurda rahvaluulekogudes. XXXVIII, 1990, 9–47

552. Voolmaa, Aino. Meestepüksid eesti rahvarõivastes. XXX, 1977, 22–46

553. Voolmaa, Aino. Põll eesti rahvatraditsioonis. XXVIII, 1975, 113–166

554. Voolmaa, Aino. Rõivastuse areng Sindis, Kilingi-Nõmmel ja Abja-Paluojal ajavahemikus 1890–1940. XXIII, 1968, 289–312

555. Voolmaa, Aino. Tähelepanekuid vepslaste rõivastusest ja naiste käsitöödest. XXII, 1967, 214–239

556. Voolmaa, Aino. Täiendavaid andmeid Kirde-Eesti naiste rahvarõivaste kohta. XVIII, 1962, 212–233

557. Voolmaa, Aino. Võru rajooni maaelanike rõivastus. XXI, 1966, 117–163

558. Voolmaa, Aino. Õlakatted ehk ülevisked eesti naise rõivastuses. XXXV, 1984, 70–81

559. Vunder, Elle. Eesti rahvusrõivas – müüt või tegelikkus? XLI, 1996, 89–103

560. Vunder, Elle. Moderniseerumine ja kultuurimustrite muutused Eestis 19.–20. sajandil. XLVII, 2003, 47–70

561. Vunder, Elle. Rahvakunsti arengutendentsidest Eestis 20. sajandil. XXXIX, 1992, 23–47

Vunder, Elle – vt ka Kuigo, Elle

562. Võime, Lembit. Eesti asukate elamu Abhaasias (1885–1930). XXVI, 1972, 227–247

563. Võti, Tiina. Eesti talupoja toolid. XXXI, 1978, 103–120

564. Võti, Tiina. Lääne-Eesti saarte õllekannud. XXIII, 1968, 203–234

565. Võti, Tiina. Muhu kaasaegsest elamusisustusest. XVIII, 1962, 176–211

566. Võti, Tiina. Samaara kubermangu eestlaste pulmatraditsioonidest. XXXVIII, 1990, 140–154

567. Võti, Tiina. Samaara kubermangu Novousseni maakonna eesti asukate ehitustest. XXXVII, 1989, 104–131

568. Võti, Tiina. Samaara kubermangu Novousseni maakonna eesti asustuse kujunemisest (1855–1917). XXXV, 1984, 118–130

569. Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste haridus- ja kultuurielust. XLI, 1996, 149–166

570. Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste naiste käsitöödest. XL, 1994, 91–104

571. Võti, Tiina. Volgamaa eestlaste toidust. XXXIX, 1992, 138–155

572. Võti, Tiina. Võru rajooni maaelamute sisustusest. XXI, 1966, 80–116

573. Värv, Ellen. 20. sajandi jalatsite kogu Eesti Rahva Muuseumis. XLVII, 2003, 181–210

574. Värv, Ellen. Noored 1950.–1960. aastate Eesti NSV-s. XLIX, 2006, 11–48

575. Värv, Ellen. Ühest rahvarõivaraamatust (Arvustus. Maret Tamjärv. Eesti rahvarõivad. Estonskii narodnõi kostjum. Tallinn: Kirjastus KPD, 2001). XLV, 2001, 189–196

576. Värva, Maaja. Eesti koonlalauad. XXXVI, 1988, 113–126

577. Värva, Maaja. Ratta või ketta motiiv eesti õllekannu käepidemel. XXXIX, 1992, 48–61

578. Vyšniauskaitė, Angelė. Millega tegelevad leedu etnograafid. XIX, 1964, 238–242

579. Õnnitleme Aleksei Petersoni. XXXIX, 1992, 199

580. Õunapuu, Piret. Helmi Reiman-Neggo kui etnograaf. XLVIII, 2004, 47–80

581. Õunapuu, Piret. Oskar Kallas ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVIII, 1990, 155–169

582. Õunapuu, Piret. Rannarootsi esemed Etnograafiamuuseumi kogudes. XXXVII, 1989, 132–144

583. Õunapuu, Piret. Skandinaavia mõjutusi Eesti rannikuala talumööblile. XXXIX, 1992, 62–71

584. Õunapuu, Piret. Tegelaskond, kes kujundas Eesti Rahva Muuseumi. XLVII, 2003, 11–46

585. Õunapuu, Piret. Ühe rahva kultuuri lõpp etnograafi silmade all. ERMi päästeekspeditsioonid rannarootslaste aladele 1940. aastal. XLVI, 2002, 81–100

586. Õunapuu, Piret. Eesti Rahva Muuseumi algaastate suurkogumised. L, 2007, 11–42.

Õunapuu, Piret – vt nr 414

587. Üprus, Helmi. Eesti rahvakunst kunstiajaloo aspektist. XXIV, 1969, 7–40

588. Üprus, Helmi. Hõbehelmed ja eesti soost ehtemeistrid. XV, 1947, 138–156