Avatud kuni 11. jaanuar, 2004

Kuraatorid Anu Järs, Kristel Rattus, Ellen Värv; kujundaja Jane Liiv.

“Meie elame masinate ajajärgus. Suurte vabrikute korstnad suitsevad linnades ja osalt ka juba alevikkudes, kus meile kas masinaid, s.o. töö kergenduse riistu valmistavad või jälle meie endise koduse käsitööketramise ja osalt ka juba kudumise ära teevad. "... Ainult üks kodune töö on meil, naisterahvastel, kus aeg veel kergitust ei ole toonud ja see on pesu pesemine. Seda toimetatakse ikka veel vana isaisade viisi ja selgetel ilmadel kuuled, kus siin ja seal naabruses kurikad laksuvad, et mets aga vastu kõlab. Jah! Pesupäev,” kirjutati 1913. aastal ajakirjas “Majapidaja”.

Pesupesemise oli üks kõige raskemaid naiste koduseid töid. Väljend “suur pesupäev” on mõneti eksitav – tegelikult kulus “suurele pesule” enne pesupesemise automatiseerimist mitu päeva. See oli suur ja raske töö, mida võeti tavaliselt ette paar korda aastas – kevadel ja sügisel. 19. sajandil moodustasid valdava osa pesust valged linased asjad, mida pesti koduste vahenditega, millest kõige olulisem oli lehtpuutuhast valmistatud leelis ja hiljem ka kodutehtud seep. Nii nagu pestavad asjad ja pesuained, olid ka pesemise riistad kodus tehtud. Kaunistatud pesu- ja vaalikurikad olid meeste levinud kingituseks neidudele ja naistele.

Veevarustus, elekter, automaatpesumasinad ja moodsad pesupulbrid on teinud pesemise nii hõlpsaks, et mõned vanemad naised, kes on harjunud pesu käsitsi pesema, nimetavad seda lapsemänguks. Kuid arvestades pesemisele ja triikimisele kuluvat aega, ei ole tehnoloogilised uuendused kaasa toonud suurt muutust. Pesemiseks kulub küll vähem energiat, vett ja kemikaale kui mõned aastad tagasi, aga me peseme üha rohkem ja rohkem. Paralleelselt uuendustega pesupesemise vallas on tõusnud hügieeninõuded ja suurenenud pestava pesu hulk, ka nõuavad uuemad materjalid sagedamat pesemist. Nii on tänapäevaks pesupesemine küll märgatavalt kergemaks muutunud, kuid see on ikkagi üks aeganõudvamaid naiste koduseid töid. 

Eesti Rahva Muuseumi näitusel “Suur pesupäev” võite näha, kuidas toimus pesupesemine ennevanasti ning milliseid uuendusi on aeg kaasa toonud.

Võib leida vastused küsimustele:
· Kui sageli vanasti pesu pesti ja kui kaua üks suur pesu aega võttis?
· Millised võtteid kasutasid esivanemad pesu puhtaks saamiseks?
· Millal tulid kasutusele pesumasinad ja millised need olid?
· Millal tuli kasutusele pesupulber ja millega enne seda pesu pesti?
· Kuidas seepi keedeti?
· Milleks tarvitati tuhka, tõrva, lepalehti ja uriini?
· Kuidas värvilised tikitud rahvariided puhtaks ja siledaks said?
· Kuidas said puhtaks villased asjad?
· Kus pesu kuivatati?
· Kuidas kortsus pesu siledaks saadi?
· Milleks tarvitati seakihvu?


Hakkajad võivad ka ise üht-teist proovida.