Johannes Pääsuke (18. märts 1892 – 27. detsember 1917 vkj; 30. märts – 8. jaanuar 1918 ukj) sündis Tartus Ell ja Jaan Pääsukese kuuelapselise pere neljanda lapsena. Alguses oli Jaan Pääsuke rändkaupmees, hiljem pidas ta Tartus pudukaupade kauplusi ja ehitas Tartusse mitu maja.
Võib oletada, et Johannes Pääsuke tuli Eesti Rahva Muuseumisse ajalehekuulutuse peale 1912. aastal, mil kutsuti päevapiltnikke üles muuseumile pildistamiseks fotoaparaate nende kõrgete hindade tõttu laenama või fotomehi endid ERMi teenistusse tulema, et kodumaa piltide osakonda täiendada.
Samal ajal tegutses Johannes Pääsuke väga aktiivselt ka kinokunsti vallas. Tema 1912. aasta aprillis Tartus Sergei Utotškini lendamisest tehtud filmivõtteid loetakse Eesti filmi alguseks ja 1914. aastal valminud ”Karujaht Pärnumaal” kannab esimese Eesti mängufilmi auväärset tiitlit. Kokku tegi ta ligi 40 filmi ja filmilõiku. Neist enamus ei ole säilinud, Eesti Filmiarhiivis on hoiul 10 filmi. Nagu tollal mujal maailmas tavaks, töötas ka Pääsuke tihti kahe kaameraga paralleelselt. Seda tõendavad paljud tema filmikaadrite ja fotode kokkulangevused.

Üheks suuremaks ettevõtmiseks koostöös Eesti Rahva Muuseumiga oli Johannes Pääsukese ja tema reisiseltsilise H. Volteri pildistamismatk 1913. aasta suvel. See algas  Narvast, viis Põhja-Eesti rannikule, edasi läbi Haapsalu ja Lihula Muhu- ja Saaremaale. Suur osa teekonnast käidi jalgsi, kaasas raske filmi- ja fotovarustus ning muu reisiks tarvilik. Vahepeal läkitati täispildistatud negatiivid postiga Tartusse ja muuseumist saadeti uued klaasplaadid kokkulepitud postkontoritesse. Muuhulgas korjati veel vanavaragi ja Johannes ei unustanud oma kirjades lisamata näpunäiteid tulevastele korjajatele.
Raskelt teekonnalt tagasi jõudnud rännumehed võisid tulemusega rahul olla, rahul oli ka muuseum. 2. augustil 1913 said kõik Eesti ajalehed teate, milles öeldi: “Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh. Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikkudest asjadest, inimestest jne. ülesvõtteid teha. Hoolas päevapiltnik on oma kaaslasega peaaegu terve Tallinnamaa mereranna läbi käinud kõigil pool huvitavaid ülesvõtteid tehes. Hulk ülesvõtteid on Muhust ja Saaremaalt. Terve kogu on tublisti üle 300 ülesvõtte. Niisugune kogu on ise juba midagi väärt.”

ERM kasutas päevapiltnikku peale pildistamas käimise ka muude ülesannete täitmiseks. Pääsuke on lisaks pildistamisele, ilmutamisele, fotode parandamisele, vanavara ja postkaartide kogumisele ka ilmutanud ja kopeerinud teiste ERMiga seotud inimeste tehtud negatiive, pildistanud muuseumiesemeid ning valmistanud postkaarte. 
Viimaseks suuremaks tööks jäi Tartu linna pildistamine 1914. aastal. Need 446 fotot annavad üsna põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti  kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. 8. septembril 1915 mobiliseeriti fotograaf I maailmasõtta II järgu maakaitseväelasena, teenistuskohaks määrati Kaardiväe Leedu polgu tagavarapataljon. Pääsuke jätkas ka sõjateenistuses oma fotograafi-filmimehe tööd. 1917. aasta lõpul juhtus Pääsukese kodumaale naasmise eel raudteeõnnetus Orša jaamas Valgevenes. Johannes Pääsuke hukkus selles 27. detsembril 1917 kell 7 hommikul 25 aasta ja üheksa kuu vanusena. Kuna poja soov oli olnud kodumaa mullas puhata, otsustasid vanemad ta põrmu Tartusse tuua. Johannes Pääsukese matuseteenistus toimus Pauluse koguduses ning ta maeti Maarja surnuaiale.

Näituseidee lükkasid foto- ja filmimehe 110. sünniaastapäeva paiku 2002. aasta kevadel veerema filmiajakirjanik Jaak Lõhmus ja ERMi fotokonservaator Jüri Karm. Mõlemad tulihingelised Pääsukese loomingu austajad. 1990. aastate keskel rändasid mööda Eestit ringi Jüri Karmi koostatud näitused “1913. J. Pääsuke saartel” ja “Johannes Pääsuke – 100 fotot”. Nendel oli Jüri Karm kasutanud üksikute pildidetailide suurendamise võtet. Uus näitusekontseptsioon lähtus samast algest, aga laiahaardelisemalt ja kaasaegseid tehnilisi võimalusi kasutades.

Näituse pildivaliku tegi fotokunstnik Toomas Kalve, kes valis välja 92 fotot. Need skaneeriti klaasnegatiividelt ja suurendati nelja eri formaati alates 127 x 175 cm. Tegemist on väga suureformaadiliste koopiatega Johannes Pääsukese pärandist. Sellel on kindlad põhjused.
Esiteks, 20. sajandi algul, mil need 13 x 18 cm mõõtudes klaasnegatiivid valmisid, ei olnud taolisi suurendusi teha võimalik. Samas kannavad need sisutihedad, väga hea kvaliteediga ülesvõtted endas infot, mis alles suurenduses välja tuleb. Pääsukese fotod kannavad välja kümnekordse suurenduse ilma kvaliteeti kaotamata. Muutuvad loetavaks tänavasildid, eristuvad põrandale visatud õlekõrred, nähtavaks saab kardina tagant piiluja ja paljud muud nüansid. Teine põhjus on soov rõhutada Johannes Pääsukese olulisust nii fotokunstnikuna kui etnograafilise allikmaterjali kogujana. Kolmandaks põhjuseks on see, et näitust tehakse eeskätt näitusekülastaja jaoks ja kaasaegse näitusekülastaja ootustele vastab paremini just suuremõõtmeline foto.
Fotodele on värvitoon antud ajastule iseloomulikes pruunides toonides, kaks sinist pilti on sinised ka originaalis. Helitaustas on kasutatud Pääsukese 1913. aasta pildistamismatka päevikut ja muuseumisse saadetud kirju.
Pildivaliku aluseks on kolm suuremat ja kompaktsemat Pääsukese seeriat ERMi fotokogus:
1) Fk 214: 1 – 317. Pildid 1913. aasta reisilt. 2) Fk 213: 1 – 364. Pildid aastatest 1908–1913, peamiselt Lõuna-Eesti linnuste varemed, talumajad, loodusvaated, inimesed tööd tegemas  ja pühi pidamas. 3) Fk 349: 1 – 446. Pildid Tartu linnast 1914. a.

Enne selle näituseprojektiga tegelema hakkamist oli ERMi fotokogus hoiul 1268 Johannes Pääsukese fotot ja 723 klaasnegatiivi. Praeguseks on tänu tema sugulastelt saadud fotokoopiatele kogu suurus 1305 fotot. Samuti lisandus dokumentaalseid allikaid Pääsukeste perekonnaarhiivist.

Näitus ja raamat „Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga“ valmisid Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös.

Projekti toimkond:
Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Toomas Kalve, Peeter Linnap, Tiit Lepp;
Eesti Rahva Muuseumist Jüri Karm, Arp Karm, Kairi Kaelep, Jane Liiv, Kristjan Raba, Jana Reidla, Maido Selgmäe, Ivi Tammaru;
Eesti Filmi Sihtasutusest Jaak Lõhmus

Näitusetoimkond tänab:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Ajalooarhiiv
Eesti Filmiarhiiv
Eesti Filmi SA
Eesti Kirjandusmuuseum
UBS Repro OÜ

Pr Vaike Keerutaja
Hr Mart Kollom
Pr Maret Moks
Hr Knut Pärnpuu
Hr Andrus Rootsmäe
Pr Annemarie Weister
Pr Gisela Weister

Näituse ringreisid:

23.05.2003 – 31.08.2003 Eesti Rahva Muuseum

24.09.2003 - 02.12.2003 Narva Muuseum

05.12.2003 - 11.01.2004 Viljandi linnagalerii, Viljandi Muuseumi väikeses saalis

15.01.2004 - 10.05.2004 Kultuuride Muuseum, Berliin

19.05.2004 - 27.06.2004 Saaremaa Muuseum

09.07.2004 - 11.10.2004 Eesti Sisekaitseakadeemia 

05.11.2004 - 30.01.2004 Eesti Ajaloo Muuseum, Maarjamäe loss

29.03.2005 - 27.04.2005 Pärnu Teatrigaleriis
14.05.2005 - 21.06.2005 Eesti Päevadel Wroclavis, Poolas
7.10.2005 - 23.10.2005 Vanha Kirjastos Tamperes (koostöös Eesti Instituudiga)
18.11.2005 - 29.1.2006 Ungari Etnograafiamuuseumis Budapestis (koostöös Eesti Instituudiga) Vt prof Vilmos Voigti kõnet näituse avamisel

4.03.2006 - 5.04.2006 Prantsusmaal 

8.07.2006 - 3.08.2006 Evald Okase muusemis Haapsalus

13.09.2006 - 5.11.2006 Põhja-Karjala Muuseumis, Joensuus (VisCult rahvusvaheline filmifestival)

Vaata ka: Projekt "Filmi- ja fotoklassik Johannes Pääsuke" ; Johannes Pääsukese kogu.