Tartu 2001. 256 lk

Hind: 90.- EEK

SISUKORD

Kairi Kaelep. Eesti Rahva Muuseum Esimese maailmasõja aastail
Arved Luts. Avanäitusest esimese püsiekspositsioonini. Eesti Rahva Muuseumi näitused 1945–1950
Aivar Jürgenson. Kalade kiiluvees. Eestlased Jaapani mere ääres
Marika Mikkor. Muutuvast matusekombestikust linnas ja maal
Aleksandra Bobretsova. Petšora alamjooksu vanausuliste toitumissüsteem ja -traditsioonid
Edgar Saar. Põhjahantide kodune tarbevara

Arvustused

Ellen Värv. Ühest rahvarõivaraamatust
Aleksei Peterson. Taluarhitektuuri küsimusi
Art Leete. Etnoloogiline näidisuurimus

Ülevaated

Aivar Jürgenson. Kuhu loksud, Euroopa? VI Euroopa kultuuri kongress Pamplonas 25.–28. oktoobrini 2000
Merike Toomas. Külastajate uuringu tulemustest Eesti Rahva Muuseumis
Toivo Sikka. Eesti Rahva Muuseum 2000. aastal
Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 2000. aastal. Koostas Maris Jaagosild
In memoriam. Tamara Habicht

SAATEKS

Seekord keskendub ta muuseumi näitusetegevuse taastamisele Teise maailmasõja järgsel viiel aastal. Kirjutaja puhul on eriti hinnatav kontekstitundmine, mida nooremal põlvkonnal napib.

Eestlaste kultuur ja selle arenguprotsessid väljaspool Eestit on ERMi aastaraamatus ikka käsitlemist leidnud. Seekordne mahukas artikkel on noorema põlvkonna uurijalt Aivar Jürgensonilt, kes on viimastel aastatel üks intensiivsemalt idapoolsete eestlastega tegelevaid eesti etnolooge. Tema kirjutis kajastab Jaapani mere ääres asuva väikese eestlaste koloonia minevikku ja olevikku. Vaadeldud on 100 aastat ühe etnilise grupi kultuurilises arengus. Autor on kasutanud nii enda mitmekesist välitöömaterjali (intervjuud, käsikirjad kohalikus muuseumis) kui ka Eesti 20. sajandi alguse ajakirjandust.

Pikemat aega sünni ja surmaga seonduvat perekonnakombestikku (seda nii eestlastel kui teistel soome-ugri rahvastel) uurinud Marika Mikkor analüüsib eestlaste matusekombestiku muutumist eelkõige linnakultuuri leviku kontekstis, olukorras, kus surm on muutunud valdavalt haiglasündmuseks. Uurimus tugineb eelkõige autori kogutud rikkalikule empiirilisele materjalile. Autor arutleb ka pärimuse ja lihtsalt üldinimliku, individuaalselt kogemusliku vahekorra üle surmaga kaasnevates arusaamades ja käitumises.

ERMi aastaraamat on traditsiooniliselt olnud avatud ka uurijatele-kirjutajatele väljastpoolt Eestit. Tänavuses aastaraamatus analüüsib Sõktõvkari teadlane Aleksandra Bobretsova Komi Vabariigis Ust-Tsilma rajoonis elavate vene vanausuliste toidukultuuri. Uurimust väärtustab see, et tegemist on “antropoloogiaga kodus” – autor ise on pärit uuritavast, traditsioonide säilitamisele ning tugevalt sissepoole orienteeritud grupist.

Põhjaalade kultuur on esindatud teisegi kirjutisega. Edgar Saar heidab pilgu põhjahantide kultuuri arengule, tehes seda esememaailma – konkreetsemalt kodust tarbevara iseloomustades. Artikkel liitub kahes eelmises aastaraamatus ilmunutega.

Aastaraamatu lõpuossa on koondatud mitmesugused ülevaated.

Aivar Jürgenson vahendab muljeid oktoobris 2000 Hispaanias Pamplonas toimunud VI Euroopa kultuuri kongressilt – suurfoorumilt, mille keskseks märgusõnaks kirjutaja meelest oli eetika (väärtused) muutuvas, uuenevas Euroopas.

Raamatuarvustuste osas on seekord tähelepanu leidnud Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli kolleegide tööd. Selline tähelepanu uutele trükistele etnoloogi töölaual on kindlasti vajalik ka tegijatele enestele. Vastukaja (olgu siis kriitika, kiituste, ettepanekute näol) näitab, et tööd on märgatud. See tekitab laiemat huvi, ühtlasi aitab ja innustab tegijaid (või ärgitab vastu vaidlema).

Selles numbris on ülevaadete hulka lülitatud ka 1997. aasta kevadel läbiviidud ERMi külastajate küsitluse esmane analüüs Merike Toomaselt. Muuseumil on soov oma külastajaid paremini tundma õppida, et teada ja arvestada, mida meilt oodatakse, kuidas meiega rahul ollakse. Merike Toomase kirjutis on siin esimene pääsuke.

Tavapäraselt leiab lugeja ka ülevaated ERMi eelmisest tööaastast ja muuseumi raamatukogusse saabunud trükistest.

Käesoleva aastaraamatu lõpetab in memoriam teenekale talurahvaarhitektuuri uurijale ja ERMi kauaaegsele töötajale Tamara Habichtile.

Tahaks loota, et käesolev aastaraamat pakub huvilistele köitvat ja vaheldusrikast lugemist.

Allakirjutanu tänab kõiki, kes seekord aastaraamatu kaante vahele jõudmisele kaasa on aidanud. Suured tänud neile, kes raamatu valmimist algetapis vedasid, eriti Art Leetele.

September 2001

Terje Anepaio