Tartu 2000. 310 lk

Hind: 90.- EEK

SISUKORD

Pille Runnel. Kultuuri ja tehnoloogiate vahekorrast: Internet kui kultuuritegur. Probleemipüstitus
Anu Kannike. Rahvakunstist kaasaegse kultuurianalüüsini
Olga Kondratjeva. Mööbel Euroopa rahvaste pulmakombestikus 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
Reet Piiri. Kuidas on Aravetel riides käidud. II
Indrek Jääts. Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad)
Monika Vestmann. Talude taasloomisest Võrumaal etnoloogi pilgu läbi
Sirje Pallo. Elu Kabli külas 1998. aastal
Edgar Saar. Handi rahvakultuuri muutumisest 20. sajandil
Tatjana Minnijahmetova. Surnute auks peetavad rituaalid Kaama-tagustel udmurtidel
Ülo Siimets. Kaks tšuktši lugu

Arvustused

Ene Kõresaar. Etnograafilised vööd ja vööde etnograafia
Art Leete. Suur ja väike kultuuriuurimine
Art Leete. Hulk huvitavaid uurimusi rahvapärimusest ja -usust, sealhulgas kolm soome-ugri identiteeti
Indrek Jääts. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline

Suvekool

Pille Runnel. Suvekool rahvaluule ja etnoloogia suundumustest

Ülevaated

Toivo Sikka. Eesti Rahva Muuseumi 1999. aasta tööaruanne
Annetused Eesti Rahva Muuseumi raamatukogule 1999. aastal. Koostas Maris Jaagosild
In memoriam. Aino Voolmaa

SAATEKS

Eesti Rahva Muuseumi 44. aastaraamat sisaldab uurimusi etnoloogia teooriast, aga ka Euroopa, eesti ja soome-ugri rahvakultuuri nähtustest ning protsessidest. Lisaks antakse ülevaade 1999. aasta ühest olulisemast teadussündmusest eesti rahvateaduses, mõnest olulisest trükisest ning ERMi tegevusest 1999. aastal. Aastaraamatu struktuuri mitmekesisus hakkas kujunema juba eelmises väljaandes ja taoline teaduselu ning publikatsioonide kajastamise suund osutub loodetavasti ka edaspidi põhjendatuks. Peale struktuurse liigendatuse paistab seekordne aastaraamat silma ka temaatilise kirevusega, mis on vormiküsimustest olulisemgi. Seekordne ERMi aastaraamat on tähelepanuväärselt kaasaja kultuuriprotsessidele suunatud. Tänapäeva kultuuriilmingud on eesti etnoloogias suhteliselt väheuuritud ning taoliste lühiuurimuste avaldamine seega äärmiselt aktuaalne.

Pille Runneli artikkel Internetist kultuuritegurina põhineb 1999. aastal ERMis toimunud noorteadlaste seminaril “Etnoloogia hääled” peetud ettekandel. Tegu on eesti etnoloogias uudse teemavaldkonnaga, kus avaldatakse alles esimesi tõsisemaid uurimusi. Runnel rõhutab Interneti osa kultuuri mõiste mõjutamisel 1990ndatel. Samas on Runneli tekst Internetimaailma desakralisatsioon. Internet on Runneli järgi midagi suhteliselt lihtsat, mida teaduslikust vaatepunktist on küllaltki hõlbus analüüsida.

Eesti etnoloogias traditsiooniliselt tugevas valdkonnas, rahvakunstiuurimises on taas kirjutiseni jõudnud Anu Kannike. Eesti noorema põlvkonna etnoloogide seas üks silmapaistvamaid rahvakunstianalüütikuid käsitleb Helmi Üpruse panust eesti etnoloogiasse. Rahvakunstialased mõtisklused on aga Kannikesel põimitud laiemasse euroopaliku moodsa teooria konteksti. Kuni 1990ndateni eesti etnoloogias valitsenud teooriapuudulikkuse taustal on abstraktsete tasakaalustatud arutluste esitamine äärmiselt oluline suundumus.

Olga Kondratjeva Venemaa Etnograafiamuuseumist kirjeldab oma artiklis “Mööbel Euroopa rahvaste pulmakombestikus 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” esemete praktiliste ning sümboolsete funktsioonide põimumist. Pulmarituaalides pruudi kaasavaraks olnud mööbliesemetel (kirst, kapp, voodi, häll) on ka igapäevaelus oluline roll. Et eesti rahvakultuur on osa Euroopa rahvakultuurist, siis on Kondratjeva esitatud laiaulatuslikud paralleelid tarvilik võrdlusmaterjal ka kohalikele kombestiku-uurijatele.

Reet Piiri uurimusest Aravete elanike riietuse kohta 1920.–80. aastatel ilmub käesolevas aastaraamatus teine osa. Seekord käsitleb Piiri rahvusvaheliste moevoolude mõju Aravete elanike riietusharjumustele. Samuti annab autor ülevaate eri rõivaste (pesu, pidulikud ehk paremad riided, käigurõivad, tööriided) kasutamisest. Tegu on 1980ndate alguses ERMis algatatud Aravete uurimisprojekti ühe olulisema väljundiga. Eesti talupojakultuuri muutumisprotsesside kirjeldamisel on Piiri artikkel tähelepanuväärseks sammuks.

Lühemat ning hilisemat ajajärku külakultuuri muutumises vaatleb Indrek Jääts oma artiklis “Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad)”. Kirjutis põhineb 1999. aastal Jäätsi juhendamisel toimunud välitööde materjalidel. Oisus asus endise Eesti NSV ühe juhtiva kolhoosi “Estonia” keskus. Inimesed olid “Estonias” suhteliselt jõukad. Viimasel aastakümnel on elukvaliteet Oisus järsult langenud. Artiklis tutvustatakse Oisu piirkonna elanike arvamusi lähiminevikus toimunud kohalikest majanduslikest protsessidest, kultuurielust ning suhetest maa ja linna vahel.

Monika Vestmanni artikkel talude taasloomisest Võrumaal haarab perioodi alates 1980ndate lõpust. Vestmann otsib vastuseid küsimustele, kes olid need inimesed, kes otsustasid 1980ndate lõpus alustada iseseisva talu loomist, ning milline oli taolise tegevuse ühiskondlik kontekst. Autor jälgib ka Võrumaa talupidamise arengut 1990ndatel.

Veelgi enam on tänases päevas Sirje Pallo artikkel Edela-Eestis asuvast Kabli külast. Kirjutis põhineb autori 1998. aastal Häädemeeste vallas läbiviidud välitööde materjalidel. Sotsioloogilise kallakuga ülevaade Kabli külast annab mitmekülgse pildi külaelanike sotsiaalsest kihistumisest, majandustegevusest, väärtushinnangutest ja muust inimeste jaoks olulisest. Tööl on olnud ka konkreetne praktiline väljund, sest uurimus on seotud selle piirkonna arengukava koostamisega.

Edgar Saare artikkel handi rahvakultuuri muutumisest 20. sajandil seostub Lääne-Siberis toimunud asustuse muutustega (hantide ümberasustamine suurtesse asulatesse), elamute arengu, tarbevara, rõivastuse, elatusalade, toidu ning usundiga. Peale selle kirjeldab Saar lühidalt teaduslike uurimisasutuste, massikommunikatsiooni ning etniliste kontaktide rolli handi kultuuri tänapäevase situatsiooni kujunemises.

Teine soome-ugriteemaline artikkel on seotud udmurdi matusekombestikuga. Tatjana Minnijahmetova kirjeldab Kaama-taguste udmurtide surnutega seotud rituaale kui äärmiselt mitmekesiseid, komplitseeritult reeglistatuid ning tihedalt maailmapildiga seotuid. Kaama-taguste udmurtide uskumuste järgi on maailmas kõik omavahel katkematult seotud. Rituaalne käitumine reguleerib käitumise ja teadvuse stereotüüpe, aitab säilitada maailmapildi harmooniat.

Soome-ugriteemalistest artiklitest veelgi eksootilisem aines sisustab Ülo Siimetsa kirjeldusi elust tðuktðide juures 1970ndate alguses. Aastaraamatus avaldatakse vaid põgusaid lõike Siimetsa mälestustest. Siimetsa kaasakiskuvas stiilis esitatud lood peaksid pakkuma mõnusa lugemiselamuse.

Artiklitele ja reisikirja katkendile lisaks võib aastaraamatust leida mõned arvustused ja ülevaated viimasel ajal ilmunud raamatutest, Pille Runneli kirjelduse 1999. aasta augustis Lõuna-Eestis Kiidil toimunud rahvusvahelisest folkloristide ja etnoloogide suvekoolist, ERMi 1999. aasta tegevuse ülevaate ja ERMi raamatukogule eelmise aasta jooksul annetatud raamatute nimekirja. Kauaaegset ERMi töötajat, tuntud eesti etnoloogi Aino Voolmaad mälestab lühikese kirjutisega Toivo Sikka.

Loodetavasti leiab iga rahvakultuurihuviline lugeja käesolevast ERMi aastaraamatust põnevat ning kasulikku lugemist. Tänan kõiki, kes on aastaraamatu valmimisele suuremal või vähemal määral kaasa aidanud.

Juuni 2000

Art Leete