Eesti Rahva Muuseum

Uurimisprojekti põhieesmärgiks on muuseumi kommunikatsiooni, kultuurilise osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) online- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis. Projekti raames uuritakse muuseumi kommunikatsiooniprotsesse ja auditooriumide kaasamise viise, ERMiga seotud avalikku debatti ja olemasoleva ning planeeritava püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste sisu. Rakenduslikul tasandil on plaanis rea ettevõtmiste abil uurida ja tutvustada auditooriumide kaasamise ja kommunikatsiooni viise traditsioonilise ja uue meedia kaudu: ümarlauad ja fookusgrupid, avatud kuraatorluse eksperimendid, mis loovad võimalusi avalikkuse osalemiseks erinevates protsessides ning annavad võimaluse anda muuseumi esemetele ise tähendust, tuua virtuaalsesse ja reaalsesse muuseumi keskkonda uusi esemeid ja luua ise näitusi nii uue meedia keskkonnas kui ka traditsioonilises muuseumiruumis. Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis on projekti raames plaanis luua online-keskkond ja suurendada muuseumi nähtavust olemasolevates online-kogukondades.

Aletamine Kagu-Eesti pärandmaastike mõjutajana

Kestus: 2006-2011
Projekti juht: Liisi Jääts

Alepõllundus on mänginud Eesti maakasutuses olulist rolli mitmetuhande aasta jooksul ja olnud tuntud kõigis Eesti piirkondades. Kõige kauem, kuni 20. sajandi alguseni püsis aletamine Ida- ja Kagu-Eestis, olles seetõttu üks selle piirkonna traditsioonilise kultuuri ja looduskasutuse spetsiifilisi erijooni. Seetõttu on tegemist olulise teemaga traditsiooniliste maaharimistehnikate, looduskeskkonda puudutavate teadmistesüsteemide, asustusajaloo jt eesti ajaloo ja pärandkultuuri valdkondade uurimisel.
Käesoleva projekti eesmärgiks on alepõllunduse eksperimentide kaudu saada lisateavet selle muistse maakasutusviisi kohta. Rajatakse kolm aletamise katseala, mis loovad võimaluse läbi viia interdistsiplinaarseid uuringuid (ökoloogilised, palünoloogilised, arheoloogilised, etnoloogilised).
Projekti katsealad asuvad Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni Karula rahvuspargis. Projektis osalevad Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Tallina Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi spetsialistid.

Mälukohad ja mäletamise kultuurid 21. sajandi Eestis
Places of Memory and Cultures of Remembrance

ETF grant 6687
Kestus: 01.01.2006-31.12.2009.
Teema juht: Ene Kõresaar
Põhitäitjad: Kirsti Jõesalu, Kristel Rattus (ERM), Merike Lang, Kristi Grünberg, Liisi Jääts (ERM), Marleen Nõmmela (ERM)

Uurimuse objektideks on mälukohad ja mäletamise kultuurid. Mälukohtadena mõistetakse kõiki kultuurifenomene, mida kollektiivsel tasandil teadlikult või ebateadlikult seotakse mineviku ja rahvusliku identiteediga. Uurimusse valitud “kohad” on rahvuslikku tähendust omavad sündmused (Teine maailmasõda, ENSV), kultuurinähtused (traditsioon) ja institutsioonid (muuseum). Uurimuses esitatakse küsimus nende mälukohtade taasloomise praktikatest, süsteemist ja loogikast ning omavahelisest seotusest rahvusliku ajaloo, (poliitilise) kultuuri ning tänapäeva globaalse mõistevõrgustiku kaudu. Teisiti väljendudes on küsimus mäletamise kultuuridest – minevikuseoste ja - representatsioonide paljususest. Spetsiifiliste mäletamiskultuuride uurimisel keskendutakse küsimustele ühiskonna “mälulaetusest”, erinevate gruppide huvidest, mnemotehnikatest ja mineviku kujutamise erinevatest viisidest. Mälu ja kultuuri mõistetakse uurimuses diskursiivsetena. Toetutakse A.&J. Assmanni kommunikatiivse ja kultuurimälu teooriale ning nende kultuuri- ja sotsiaalteaduslikele edasiarendustele. Uurimuses kasutatakse olemasolevaid etnograafilisi ja eluloolisi allikaid ERM, EVM ja EKLA fondidest, samuti eri tasandi avalikke tekste. Samuti luuakse uusi allikaid biograafilise ja temaatilise intervjuu, (muuseumi) külastusvaatluse jm meetodil. Loodavad allikad antakse üle ERM, EVM ja EKLA arhiividesse ning muudetakse laiemalt kasutatavaks. Projekti vahetulemusi avaldatakse jooksvalt projekti kestel erialaajakirjades ning tutvustatakse konverentsidel. Projekti keskpaika on planeeritud jooksvaid uurimistulemusi ning rahvusvahelist koostööd kokku võttev artiklikogumik. Projekti lõpuks on planeeritud 3 doktoritöö kaitsmine ning monograafia publitseerimine.

Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas

ETF grant 6968
Kestus: 2007-2010
Teema juht: Veronika Kalmus (Tartu Ülikool)
Projekti põhitäitjad: Pille Runnel (ERM) Andra Siibak, Ketlin Beljajev, Mare Liiger , Margit Keller, Maria Murumaa, Marko Uibu, Reelika Raamat

Projekti põhieesmärgiks on kirjeldada sotsialiseerumisprotsesside eripära kaasaegses Eesti ühiskonnas, võttes arvesse kujuneva info- ja tarbimisühiskonna arenguid ning siirdeühiskonna eripära. Uurimuse üheks fookuseks on laste ja noorte tarbijaks sotsialiseerumise protsess ning seda enim mõjutavad tegurid. Teise põhiküsimusena on vaatluse all meediatehnoloogiate ja –keskkondade roll laste ja noorte igapäevaelus. Uuritakse, kuidas lapsed ja noored meediakasutajate ja tekstide loojatena väljendavad ja arendavad oma kommunikatiivset kompetentsi ning kuidas nad konstrueerivad uue meedia keskkonnas soolist identiteeti.

Kultuuripärand digitaalajastul: transformatsiooni ja retseptsiooni probleeme

ETF grant 7162
Kestus: 2007-2010
Teema juht: Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum)
Põhitäitjad: Pille Runnel (ERM), Piret Noorhani (ERM), Berk Vaher, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille-Riin Larm, Sirje Olesk

Projekti keskseks uurimus probleemiks on digiteeritud sisu loomisel tekkivad uued võimalused ja digitaalse keskkonna eripära vastuvõtja vaatepunktist. Uuritakse, millised on kultuuriajaloo esitamisel väljakujunenud tähenduste reprodutseerimise ning tekstide transformatsiooni, restruktureerimise ja ka ümberkodeerimise protsessid vastavalt uue keskkonna spetsiifikale. Projekt on seotud ka kultuuriloolise pärandi digiteerimise teoreetiliste küsimustega ning hõlmab uue meedia keskkonnas sisu loomise ja kasutamise kommunikatsiooniteoreetilisi küsimusi.

Rahvusluse tulek. Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni

ETF grant 7010
Kestus: 2007-2010
Teema juht: Indrek Jääts (Eesti Rahva Muuseum)
Põhitäitjad: Svetlana Karm (ERM), Aivar Jürgenson, Erki Tammiksaar

Projekti põhieesmärgiks on uurida Vene impeeriumi siseperifeeria etnilisel maastikul 19. sajandi algusest 1920. aastateni aset leidnud muutusi, mida põhjustas moderniseerumisega kaasneva rahvusluse sekkumine multietnilise impeeriumi ellu. Millal ja mis asjaoludel levis rahvuslus Venemaa siseperifeeriasse ning tekkisid sealsed mitte-vene rahvuslused? Milline oli teaduslike uuringute roll rahvusluse levikul? Milline oli keskvõimu rahvuspoliitika siseperifeeria mitte-venelaste suhtes ning kuidas see mõjutas vastavaid rahvuslusi? Need on peamised küsimused, millele uurimisprojekti raames vastuseid otsitakse.

Soome-ugri rahvaste kultuuripärandit käsitlev digitaalne pildipank
Projektis osalejad ERMis: Indrek Jääts, Svetlana Karm

Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisprojekti mõtteks on teha interneti kaudu kõigile huvilistele kättesaadavaks EKA soome-ugri ekspeditsioonidel tehtud etnograafilised joonised, mida hoitakse ERM-is. Joonised kommenteeritakse (joonistel kujutatud esemete koht ja tähendus vastava rahva kultuuris). Lisatakse rahvaste etnograafilised üldülevaated.

Eesti diasporaa kultuuripärand

Projekti eesmärgid:
- väliseesti kultuuripärandi kaardistamine (sh infoportaali Baltic Heritage Network arendus);
- väliseesti kultuuripärandisse puutuva teabe levitamine;
- väliseesti kultuuripärandit sisaldavat kogude olukorra ja vajaduste hindamine, neile abi ja nõuannete pakkumine, vajadusel kogudele nõuetekohaste säilitustingimuste leidmine;
- arhiivinduslike, museoloogiliste jm kultuuripärandi säilitamiseks vajalike teadmiste levitamine, vastavate infomaterjalide väljaandmine, õppepäevade, koolituste jm ürituste korraldamine;
- väliseesti kultuuripärandit sisaldavate kogude avalikkusele kättesaadavaks muutmine;
- suunatud kogumisaktsioonide korraldamine;
- väliseesti kultuuripärandi alase uurimistöö edendamine;
- väliseesti ja –balti koostöövõrgustiku (MTÜ Baltic Heritage Network) arendamine.
Projekti rahastab Rahvuskaaslaste programm (Haridus- ja Teadusministeerium).

Projekti juht: Piret Noorhani (ERM)
Baltic Heritage Network, Eesti töörühm: Riina Reinvelt (ERM), Merike Kiipus ja Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum), Birgit Kibal (Rahvusarhiiv), Tiiu Kravtsev (Riigiarhiiv), Anne Valmas (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu), Kaja Kumer-Haukanõmm (TÜ Väliseesti Uuringute Keskus), Karin Kiisk (Tartu Ülikool)
Baltic Heritage Network, Läti töörühm: Gatis Karlsons (Läti Riigiarhiivi Peavalitsus), Ilze Jermacāne (Läti Riigiarhiivi Peavalitsus), Inta Mazure (Läti Välisministeeriumi arhiivide osakond), Inara Millere, (Läti Välisministeeriumi arhiivide osakond), Maris Brancis (Läti Riigiarhiiv), Valters Ščerbinskis (Läti Riiklik Ajalooarhiiv), Lelde Neimane (Läti Okupatsioonimuuseum)
Baltic Heritage Network, Leedu töörühm: Linas Saldukas (Leedu Emigratsiooni Instituut), Silvija Vėlavičienė (Martynas Mažvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu), Juozas Markauskas (Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium), Jolanta Budriūnienė (Martynas Mažvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu), Arvydas Pacevičius (Vilniuse Ülikooli Kommunikatsiooniteaduskond, Raamatukogunduse ja Infoteaduste Instituut), Jolita Steponaitienė (Martynas Mažvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu).
Teisi partnereid: väliseesti, -läti ja -leedu arhiivid ja organisatsioonid; asukohamaade mäluasutused.

ERMi tegevussuunad ja prioriteedid:
- kogumisaktsioon „Uued väliseestlased“ (Piret Noorhani ja Riina Reinvelt) koostöös Postimees Online`iga;
- küsitluskava „Reisid Nõukogude Eestisse" (Anu Järs);
- kogumistöö: terviklikud fotokogud ja audiovisuaalne materjal; väliseestlaste elulood (intervjuud).

EuropeanaLocal
Kestus: 2008-2010

Euroopa digitaalne veebikogu, mille eesmärk on teha kõigile kättesaadavaks Euroopa kultuuri- ja teadusressursid.
Eesti Rahva Muuseum teeb EuropeanaLocal kaudu veebi kaudu kättesaadavaks 2010. aastaks 170 000 fotot muuseumi fotokogust.
Vt. www.europeana.eu, www.europeanalocal.eu

Norsam. Leib siis ja nüüd.
Kestus 2009-2011

Põhjamaade kultuurajalooliste muuseumide nüüdisaja uurimuse ja dokumenteerimise võrk Norsam on otsustanud uue ühisprojekti teemaks valida leiva, selle erinevad tüübid ja nende leviku enne ja nüüd, nende kasutamise ajaloolises, territoriaalses, sotsiaalses ning etnilises kontekstis.
http://www.nba.fi/fi/leipa_pohjolassa

A taste of Europe
Projekti juht: Terje Anepaio

A Taste of Europe on üheksa Euroopa muuseumi (Eestit esindab Eesti Rahva Muuseum) koostöös ettevalmistatav interdistsiplinaarne näituseprojekt. Näitus räägib eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest minevikus ning tänapäeval. Lisaks ühisele euroopa loole on näitusse integreeritud üheksa projektis osaleva maa rahvuslik lugu ühest toiduainest nagu Sloveenia ja mesi, Rootsi ja piim, Ungari ja nisu, Taani ja sealiha, Tšehhi ja õlu, Soome ja leib, Šotimaa ja kala, Portugal ja oliiviõli ning Eesti ja kartul. Eesmärgiks on meie argiellu lahutamatult kuuluva valdkonna kaudu luua sügavamat arusaamist erinevustest ja sarnasustest Euroopa ühises kultuuripärandis, ühtlasi käsitleda toidu(ainete) tootmise ja tarbimisega seotud probleeme kaasajal nagu geenimanipulatsioonid ja „ökoloogiline“ toit, kliimamuutused või ressursside ebaühtlane jaotus.
http://www.atasteofeurope.eu/

Unelmavabrikud?

Kestus: 2007-2010
Projektis osalevad: Piret Õunapuu (ERM), Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Pärast II Maailmasõda arenesid Põhja- ja Baltimaades kaks erinevat ühiskonnamudelit: sotsiaaldemokraatide Põhjamaade ja Nõukogude Liidu okupeeritud Baltimaad.
Projekti eesmärk on vaadelda tööstuse ja modernismi arengut Läänemere piirkonnas 1945-1990.
Vt. http://dreamfactories.eu/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1


Tagasi üles