Avatud: 19.5.2010 – 2.1.2011.
Kuraatorid: Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Kristel Rattus ja Tiit Sibul (Eesti Rahva Muuseum)
Kujundajad: 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat
Toetajad: Eesti Keele Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital 

Näitusega kaasnevad õpitoad ja giidiprogramm
Keelenäitus Facebookis 

Näitus on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

Millised on erinevad eesti keele murded?
Kuidas kõlab eesti keel sakslase ja venelase suus?
Milline on viipekeel ja kuidas kõlab viipekeeles „Põdra maja“?
Millisel viisil ja vahendite abil on keelt eri aegadel üles tähendatud, milliste vahendite abil salvestatud?

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on ka riigikeel. Eesti keel on samuti üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. On aga keeli, mis elavad vaid suhtluskeelena ja keeli, mis toimivad rahvusvaheliste ühendajatena. Mitte iga väikese kõnelejaskonnaga keel ei suuda täita kõiki tänapäevaseid funktsioone. Eesti keel õnneks suudab – selles keeles õpetatakse koolis ja ülikoolis, selles antakse välja nii ilu- kui teaduskirjandust, seda kasutavad suhtluses erinevad kultuurilised ja sotsiaalsed grupid.

Keel on nagu elusolend, mis pidevalt muutub ja teiseneb. Keel elab ainult suhtluses – selleks et ta olemas oleks, on vaja teda kasutada. Näitusel „Muuseum näitab keelt“  keskendutakse keele situatiivsele aspektile, ärgitatakse külastajaid katsetama keeleloomet ja keelega mängima.

Näitusel saab kuulata erinevaid eesti keele murdeid ja seda, kuidas kõlab eesti keel sakslase ja venelase suus. Saab teada, kuidas eesti keel on aegade jooksul muutunud ja milline on olnud eesti kirjakeele ajalugu. Saab uurida, kuidas tekivad vokaalid ning näha, kuidas on keelt eri aegadel üles tähendatud ja salvestatud. Saab vaadata, milline on viipekeel ja kuidas kõlab viipekeeles „Põdra maja“. Saab katsetada interaktiivset keelekaarti ja suhelda arvutiga. Saab sõnu teha ja kokku panna, seinale kirjutada, võõrsõnadele eestikeelseid vasteid mõelda ning muulgi moel keelega mängida.

Täname: Hanna Anepaio, Jim Ashilevi, Olga Gerassimenko, Indrek Hein, Martin Ehala, Mari-Liis Kalvik, Riina Kasterpalu, Riina Kuusk, Kirsi Laanesoo, Mirjam Liivak, Liis Lindmaa, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Olaf Mertelsmann, Iris Metsmägi, Maili Metssalu, Meelis Mihkla, Tõnis Niinemets, Regina Paabo, Liina Paales, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Andriela Rääbis, Krista Strandson, Urmas Sutrop, Tiina Tärk, Udo Uibo, Jüri Valge, Ljudmila Vedina, Ülle Veede, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso, Ülle Viks, Riina Voltri, Maret Õun, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Oskar Lutsu Majamuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut.


Näitusel kasutatavad vabavaralised tarkvarad.
processing (processing.org)
reactivision (reactivision.sourceforge.net)