Koostaja: Reet Piiri, ERMi teadur-kuraator

Esimene kogumismatk Tõstamaa kihelkonda toimus 1911. aastal, mil kunstiüliõpilased August Meibaum ja Eduard Oras saadeti  koguma sellekandi vanavara. Sellest ajast pärinevadki esimesed Tõstamaa ja Kihnu esemed muuseumi kogus. Esimese Tõstamaa esemena on arvele võetud meeste särk, mis saadud Seli vallast Killuma talust. Ei tea, kas see, et esimesena jõudis muuseumisse rahvarõiva osa, oli heaks endeks ka edaspidises kogumistöös, aga Tõstamaa kihelkonnast on muuseumisse õnnestunud saada tõesti suurepäraseid näiteid kohalikust rahvarõivast.

Nii rahvarõivakandjatele kui –valmistajale on maiuspalaks kunstiüliõpilase Voldemar Haasi välitööde materjalid 1921. aastast. Ootuspäraselt head on joonised ja fotod. Mis aga teeb tema kogutu eriliseks, on informatsioon  eseme, joonise või foto juures ja millest on palju abi tänasel rahvarõivakandjal. Kasvõi rahvatantsijate mure, et villase vammusega on palav tantsida (ja nii kiputakse varrukate ärajätmisega vammusest vesti tegema). Nagu V. Haasi märkmetest lugeda, tarvitati vanal ajal riideid vastavalt otstarbele. Soojaga vammust ei kantud, käidi särgiväel… Palavaga kiriku minnes kanti vammust ka käes, kiriku juurde jõudes pandi selga. Pulmas vammust ei kantud, tantsiti särgiväel suvel kui talvel.

Illustratsioon: Meeste pussaka köitmine. Tõstamaa. Voldemar Haasi joonis. EA 1: 305.

Või siis neiurõivaste kandjate alaline mure, mida pähe panna (Pärnumaal ju pärjakandmise kommet ei olnud) Tüdrukutel olid juuksed lahti. Kiriku minnes oli paljas pää, juuksed lahti. Töö juures seoti kuklatagant paelaga ümber, paela otsad köideti otsaette kinni. Külmaga oli rätt peas. V. Haas on ka teada saanud, et ca 1860 aastatel hakati juba juukseid patsi tegema.
Nii saab Tõstamaa rahvariiete kandja lugeda iga üksiku riideeseme kandmistraditsioonidest, tihti on teksti täiendamas veel täpne joonis. 2008. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum oma sarjas „Vanavara kogumisretked“ Voldemar Haasi matkapäevikud. Asjalikkuse kõrval on seal  lugeda ka lõbusaid seiklusi esemete kogumisel, näha tema tehtud fotosid ja esemejooniseid.
Tõstamaa inimesed oskasid luua ilu oma ümber, ilus oli nii seljariie kui .kodune tarbevara.   Tõstamaa kihelkonnas tegutsenud kirstumeistrite Jüri Mathiseni ja Juhan Polerinski. riidekirstud on veel praegugi mõne kodu ehteks. Muuseumisse on just sealtkandist jõudnud meie rahvakunsti ühed kaunimad puuesemed.
Eriliselt kaunid on ka silmkoeesemed. Neid vaadates annab imestada naiste kannatlikkust ja osavust, on ju lõng millega kooti  imepeen ja sellest tulenevalt ka ornament. Tõstamaa kinnastele on iseloomulik eriline randmeosa, tihti on sellel veel lisakaunistus, rida või kaks lühikesi narmaid. Eriti pilkupüüdvad on valged sõrmikud roosimistehnikas ornamendiga. Sama kudumisvõtet kasutati ka naiste villaste sukkade kudumisel. Et Tõstamaa kihelkonnas osati ilust lugu pidada, teha imepeent käsitööd, annab tunnistust see, et tihti leiab selle paiga esemeid erinevate raamatute illustratsioonide hulgast.

Illustratsioon (vasakul): Kinnas. 4226. Kootud Tõstamaa khk. Tõhela k. Madissoni talus. Kudunud Leena Madisson. Viljandi pool nimetatakse kannuskõõri kiri. Ostetud Tõhela k. Uue-Hansu talust (35 kop). 35 a. vanad. Saadud 1911. a.

Illustratsioon (paremal): Kinnas. 1253. Roosega kindad. Tehtud Tõstamaa khk. Seli v. Pootsi, tegija Liisu Reinson. Ostetud Kastna k. Mäloka talust (25 kop).

40 a. vanad. Saadud 1911. a.
Tõstamaa kihelkonnast on muuseumis mitmekesine kollektsioon esemeid, mandrilt 874, Kihnu saarelt 881 eset.
Kes soovib muuseumist leida materjali kuidas Tõstamaal on elatud, kuidas riides käidud, mida söödud-joodud, kuidas tööd tehtud jne leiab palju huvitavat muuseumi arhiivist.
Lisaks ekspeditsioonidel kogutud materjalile (Etnograafiline arhiiv (EA)) on rikkalik  muusemi vabatahtlike kirjasaatjate kogutu (Korrespondentide vastuste  arhiiv (KV)).
Tõstamaa kihelkonnast on muuseumile saatnud mahukaid uurimustöid kodukoha eluolust mitmed kohalikud. Nii on Karl Heinluht pannud kirja lood  Tõstamaa mõisa jahindusest, seltskondlikust tegevusest  ja muustki, 20. sajandi teisel poolel toimunust Herbert Martson, Erika Tomson, Florida Naut, Adrian Raist, Hendrik Uustalu jt.

Muuseumi aukorrespondendi nime on pälvinud  Tõhelast, Männikuste külast pärit  Vaike Hang.  Tema  esimeseks kaastööks Eesti Rahva Muuseumile oli oma koduküla taluehituste uurimine 1981. aastal.. Andmete hankimiseks küsitles ta eakaid põliselanikke, sageli tuli tühjaks jäänud talude järglasi otsida kaugemalt. Nii sai iga talu kohta kokku kogutud põhjalik informatsioon selle ehitusloost, elanikest ja taluolustikust, visandatud hoonete skeemid ja pildistatud taluvaated. Järgmistel aastatel jätkas ta sama süsteemset kogumistegevust naaberkülades, jäädvustades paarikümne aastaga küla-külalt ja talu-talult Tõstamaa kihelkonna 47 küla 1021 elupaika nende lugudega.

Illustratsioon: Vaike Hangu Tõstamaa kihelkonna külade taluehituste kirjeldused ERMi arhiivis.

Eesti Rahva Muuseumis on rikkalik ja mitmekesine materjal Tõstamaa kihelkonnast.
Muuseumi fotokogu (Fk) sisaldab pilte ajaloolistest sündmustest ja isikutest, hoonetest, loodusvaadetest, igapäevaelust, andes läbilõike kihelkonna elust peaaegu kõigis eluvaldkondades.
Etnograafiliste jooniste kogus (EJ) on nii kunstnike kui ka kunstiüliõpilaste jooniseid taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest,  igapäevastest tarbeesemetest. Eriti rohkesti on vaipade, rahvarõivaseelikute jt, tekstiilesemete jooniseid.

Illustratsioon: Riidekirst. EJ 467:3. Tõstamaa khk. Kavaru k. Riida talu. Omanik Jelizaveta Kepp.

Ämma kirst oli juba olemas, kui omanik 1907. a. tallu tuli. Joonistas Annes Enehielm (Hermann), 1989.
 Topograafiline arhiivis (TA) hoitakse välitööde päevikuid ja reisimärkmeid. Neis kirjeldatakse nii kogumismatka teekonda kui ka tähelepanekuid kohalikust elust. Juba mainitud Voldemar Haasi välitöömärkmete kõrval kajastavad nõukaaegset olmet ja selleaegseid  toredaid kohtumisi kohalike inimestega selleaegsed  päevikud. Päevikutes kirjeldatakse Lõõba küla Murrumardi ja Kukepõlme talude  lahket pererahvast, sooja vastuvõttu Tõstamaal Theodor Lõõbase peres, Tõhela järve kaldal imeilusas Ranna peres jne.

-------
* Tõstamaa kihelkonna piiridesse jäävad ka Kihnu ja Manija saar, mida rahvakultuuri seisukohast tavaliselt eraldiseisvate üksustena käsitletakse.