Näituse koostajad: Laur Vallikivi, Svetlana Karm
Kujundus: Jane Liiv
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Joonised ja valdav osa näitusel kasutatud fotodest pärinevad Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Pilt: Rändnäitus Hugo Treffneri Gümnaasiumi aatriumis (foto: Merylin Suve, ERM)

Formaat: 2 stendi, milles mõlemas on 8 tahvlit - kokku16 stendi suuruses 70 x 100 cm
Keel: eesti
Valmimisaeg: 2007

Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Enamasti on see sugulus naabruses asuvate rahvastega adutav: näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigi palju vadja, liivi, soome, vepsa ja isuri keelt. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub „mõistmine“ üksikute sõnade või sõnatüvede tuvastamisega. Keelesugulus aga ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel vere- või geenisuguluses. Uurali rahvad jagatakse keele järgi suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (eesti, vadja, liivi, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, mokša, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keelte kõnelejad. Kokku on soome-ugri ja samojeedi rahvaid umbes 23 miljonit.

Rassilised erinevused uurali rahvaste vahel on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad oluliselt mongoliidsete joontega nganassaanidest. Ka suhteliselt lähedased keelesugulased ungarlased ja handid on rassiliselt üksteisest üsna erinevad. Ühelt poolt võib üks rahvas võtta üle teise rahva keele, teiselt poolt võib üks rahvas rassiliselt seguneda teise rahvaga, ilma et keel oluliselt muutuks.

Lisaks erinevad uurali rahvad üksteisest ka elatusalade, usundi, ajaloo ja tänapäevase poliitilise olukorra poolest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on tänapäeval elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas. Erandiks on vaid saamid, handid, mansid ja samojeedi rahvad, kes tegelevad põhjapõdrakasvatusega ja kalastamise-küttimisega.

Usundilt on soomeugrilased tänaseks suuremas osas kristlased, kuid kristlus on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on luterlased, ungarlased katoliiklased ja protestandid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad neil edasi paljud paganlikud-animistlikud uskumused (eriti maridel ja udmurtidel), mis on sulandunud koos õigeusuga ühiseks usundiliseks tervikuks. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundites on säilinud šamanistlikke jooni, hoolimata nõukogudeaegsest šamaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides.

Arvatakse, et uurali keelte kõnelejate esivanemad on asustanud Põhja- ja Kirde-Euroopat juba umbes 10 000 aastat. Hilisemas ajaloos on kõigi soomeugrilaste puhul olnud ühendav joon tugevamate naabrite mõjusfääris olemine, konkreetsemalt on enamik neist kuulunud pikka aega Vene impeeriumi koosseisu. Vaid ungarlased pole otseselt sinna kuulunud, ehkki sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud selle mõjudest puutumata. Kuigi venelased pole olnud ainukesed anastajad (lisaks näiteks sakslased, rootslased, tatarlased jt), on tänapäevane soome-ugri liikumine kaudselt enim just Venemaast mõjutatud. Uurali rahvad erinevad üksteisest selle poolest, kuivõrd üks või teine rahvas on ohustatud. Kui ungarlastel, soomlastel ja eestlastel on oma riik ning nad pole otseselt ohustatud, siis näiteks liivlased, vadjalased ja eenetsid on füüsilise väljasuremise äärel.

Näituse fotod on pärit valdavalt Eesti Rahva Muuseumi fotokogust. Suure osa fotosid on teinud Eesti Rahva Museumi teadurid ja fotograafid, kuid osa, eriti vanemad fotod, on saadud vahetusena Soomest, Venemaalt, Ungarist ja mujalt. Uurali rahvaste kohta on fotosid väga ebaühtlaselt: väga hästi on esindatud näiteks handid, udmurdid, vepslased, kuid etnograafilised fotod puuduvad soomlastest (v.a ingerisoomlased), kuna ERMi teadurid ei ole soome rahvakultuuri uurinud. Samuti puuduvad fotod väiksematest samojeedi rahvastest sölkuppidest ja eenetsitest, kelle juurde Eesti etnoloogid pole sattunud.

Nagu näha, pärinevad fotod erinevatest aegadest, kuna eri aegadel on uurali rahvaste uurimises olnud erinevad huvid ja võimalused. Nii tunti 20. sajandi esimesel poolel huvi väiksemate läänemeresoome rahvaste vastu ning alles 1960. aastatel sattusid huviorbiiti kaugemad Venemaal elavad soome-ugri rahvad. Käesoleval fotonäitusel ei ole esindatud ka eestlased, kuna näituse eesmärk on tutvustada teisi soome-ugri ja samojeedi rahvaid. Et eestlaste rahvakultuuriga tutvuda, tasub tulla Eesti Rahva Muuseumi püsinäitust vaatama.